Silt: Nordpool

Postitatud kirjutas

Mu akupank teenis aprillis 567 eurot. Räägin, kuidas

Päikesepaneelid salvestusega: maja, akupank ja inverter

Mu akupank teenis aprillis 567 eurot. Räägin, kuidas

Eelmine kuu — 567 €. Aprill enne seda 542. Märts 308. Jaanuaris, kui päikest peaaegu polnud, ikka 199.

Sellest, kuidas asi päriselt toimib, võrgus suuremat juttu pole. Kõik kirjutavad sellest, et “akusalvesti aitab elektriarvet kokku hoida”. Ühtegi numbrit ei ütle. Ütlen ise.

Mis seal mu kapis on

100 kWh akusid. Kuus inverterit (Victron Multiplus-II 48/5000), mis suudavad korraga 30 kW edasi-tagasi pumbata. Päikesepaneele katusel ja maapinnal tükk maad. Kogu süsteemi juhib üks väike kast — Victroni Cerbo GX. See loeb iga päev Nordpooli hindu ja annab inverteritele käske.

Maja tarbis aprillis 2036 kWh. Odav öötund maksab nüüd kuus eurot, kallis õhtutund nelikümmend. Kui aku oskab need kaks ära kasutada, hakkab raha tulema.

Tarkvara, mis otsuseid teeb

Asi kannab nime Dynamic ESS. Lühend DESS. Tarkvara on Victronil ametlikult väljas paar aastat ja töötab Cerbo peal. Kolm sisendit:

Järgmise päeva Nordpooli hinnad. Need tulevad kell kaks pärast lõunat. Päikesetoodangu prognoos ilmaennustuse põhjal. Ja su maja tarbimismuster — millal sa päriselt elektrit kasutad.

Sellest teeb tunnitäpsusega 24 tunni plaani. VRM portaalis näeb graafikut: rohelised tunnid laadi võrgust, punased müü, hallid omatarbimine. Vaatan seda hommikuti, sama nagu ilmateadet.

Esimesel kuul ta ajab sind närvi

Süsteem ei tööta kohe esimesel päeval õigesti. Tema otsused sõltuvad sinu sisestustest. Kui ütled, et aku maht on 14 kWh, aga kasutatav on tegelikult 11 kWh, teeb ta valesid plaane. Hommikutipu ajal on aku tühi ja sa maksad 18 senti kilovatt-tunni eest.

Mu süsteemis kulus umbes kuu, et numbrid paika saada. Üks hommik ärkasin, vaatasin telefonist ja nägin, et öösel oli ostnud akusse 80 kWh hinnaga 12 €/MWh, aga oli prognoosinud, et päeva hind tuleb 60 €/MWh. Päeva hind tuli aga 30 €/MWh. Kogu päev läks miinusesse — paar eurot, midagi pole. Aga see õpetas mind paremini efektiivsuse parameetrit häälestama. Kell läks sellega, et VRM ei arvestanud kolmefaasilise süsteemi suuremaid kadusid. Tüüpiline algaja viga, ka omaenda süsteemi puhul.

Kahel viisil teenitakse raha

Talvel ja aprillis töötab DESS täiesti erinevalt.

Talvel päike ei tooda, hindade vahe on suur. Jaanuari öötunnid 1,5 senti, hommikused tipud 14 senti. Aku ostab ennast täis öösel ja tühjendab end hommikutipus võrku. Mõnikord, kui energiat jääb, müüb veel õhtuse tipu sisse. Jaanuaris tõi see 199 €. Kõik puhast arbitraaži, päikest ei aidanud sealjuures peaaegu üldse.

Aprillis kõik teisiti. Päike juba toodab. Aga müügihinnad päeva keskel on madalad — kõik teised paneeliomanikud Eestis müüvad samal ajal. Sa oled näinud neid hetki, kus Nordpooli hind kukub kell 12 peaaegu nullini? Just neil päevadel. Aprilli keskmine ostuhind oli 17,7 senti, müügihind 8,3. Aku ei saanud arbitraaži teha, sest hindade vahe pööras süsteemi vastu.

Aga kuupalk oli 567 €. Sellepärast, et aku ei lasknud mind võrku puutuda. Aprillis ostsin võrgust 33 € eest. Eelmisel aastal samal kuul 156 €. Kõik majaressursid tulid päikesest läbi aku. See, mis päikesest üle jäi, müüsin (181 € eest), aga see polnud peamine. Peamine oli, et ma ei pidanud ostma elektrit hinnaga 18 senti, kui mu enda päike töötas tasuta.

Sellest jutte päikesepaneelidest tihti mööda lähevad. Kasu pole “kui palju ma toodan”. Kasu on “kui palju ma võrgust ostmist ära hoian”.

Mida vaja on

Multiplus-II. Mitte vana Multiplus ilma “II”-ta — see on kümme aastat vana lugu ja DESS-iga ei tööta. Cerbo GX või MK2 versioon. Aku, mida Victron tunneb (Pylontech, BYD, Pixii, Victroni enda). Tesla Powerwall ei tööta — suletud süsteem. See on mõnikord otsustav punkt, sest klient on Powerwalli juba ostnud ja avastab, et nüüd peab terve plaani uuesti tegema.

Pluss dünaamiline elektripakett (Eesti Energia Börsihind, Elektrum Börs, Alexela Tunnihind), võrgu kahesuunaline liitumine ja töötav internet. Cerbo räägib Victroni serveritega. Kui Starlink minul katkeb (juhtub paar korda kuus mõneks minutiks), langeb süsteem tagasi lihtsamasse režiimi ja arbitraaž seks ajaks jääb ära. Pole maailma lõpp.

Suurus loeb

Mu süsteem on suur. 100 kWh ja 6 inverterit on overkill. Tüüpiline klient paigaldab 10–15 kWh. Sellise süsteemi DESS-i lisaväärtus pole 150 € kuus, on rohkem 30–60. Aga Cerbo GX hind tuleb ka selle juures 4–8 kuuga tagasi.

EV-d ta ei oska

Üks oluline puudus: DESS ei oska elektriautot juhtida. Kui sul on EV, vajad eraldi tarkvara — evcc, Smart EVSE. Victron on lubanud lisada, aga 2026 alguse seisuga ei ole. Mind see ei häiri, ma ei sõida elektriautoga. Aga klientidele vahel häirib.

Miks ma seda kõike kirjutan

Sest Eestis on Victroni süsteeme paigaldavaid firmasid käputäis. DESS-i õigesti seadistada oskavad alla pooled neist. Mul on kogemused mõlemast — olen ise süsteemi paigaldanud ja ka klientidele teinud, ja kuus tagasi käisin parandamas üht ühele perele paigaldatud süsteemi, kus DESS oli üldse seadistamata. Klient maksis 17 000 € süsteemi eest ja kasutas sellest 30%. See teeb mind tigedaks.

Kui kaalud Victroni süsteemi, küsi paigaldajalt enne otse: “Kas paigaldate koos DESS-iga?” Kui vastus on ebakindel, otsi teine. Süsteem ilma õige tarkvarata teeb 1500–2000 € aastas vähem, kui võiks.

Kui sul on Victroni süsteem ja DESS pole töös, või sa kaalud üldse aku lisamist olemasolevatele paneelidele, kirjuta [email protected]. Vaatan VRM-i andmed üle ja ütlen ausalt, kas sinu süsteemiga DESS toob piisavalt, et seadistuse hind tagasi saaks. Mõnel ei too. Enamusel toob.

Vaata Victroni tooteid meie e-poest:
🔋 Victron MultiPlus-II inverter-laadijad
☀️ Kõik Victron päikeseenergia tooted

Postitatud kirjutas — Lisa kommentaar

COP ja temperatuur – miks ühe kraadi tõstmine maksab rohkem, kui arvad

Küttemees siin. Räägime täna sellest, mis juhtub soojuspumbaga, kui sa keerad sisetemperatuuri kaks pügalat kõrgemaks. Paljud mõtlevad, et öösel kui elekter on odav, võiks ju korraliku sooja sisse pumbata – aga see jutt pole päris nii lihtne, kui tundub.

Kõigepealt – mis see COP üldse on?

COP (Coefficient of Performance) on see number, mida tootja sulle müügisildi peal näitab. Lihtsalt öeldes: kui palju sooja saad ühe elektri kilovati eest.

COP 4 tähendab, et sa paned 1 kWh elektrit sisse ja saad 4 kWh sooja välja. Päris mõnus äri, kui võrrelda lihtsa elektriradiaatoriga, kus 1 kWh elekter = 1 kWh soojus ja kõik.

Aga siin on konks

COP ei ole mingi konstant. See kõigub pidevalt. Ja kõige suurem mõjutaja on see, kui suur on vahe välisõhu ja sinu küttevee (ehk süsteemi pealevoolu) temperatuuri vahel.

Vaatame kahte olukorda:

  • Väljas +5 °C, sees +20 °C → COP on umbes 4,0
  • Väljas +5 °C, sees +25 °C → COP kukub umbes 3,5 peale

Ainult viis kraadi vahet sees, aga kasutegur kukkus märgatavalt. Miks? Sest kõrgema toatemperatuuri hoidmiseks peab süsteem tegema kuumemat küttevett ja kompressor rohkem tööd.

NB: see on lihtsustatud, illustratiivne näide. COP sõltub eelkõige küttevee (pealevoolu) temperatuurist – siseseade temperatuur mõjutab seda vaid kaudselt (kõrgem toatemp nõuab tavaliselt kuumemat küttevett). Reaalne COP-langus sõltub konkreetsest seadmest, küttekõverast ja süsteemist ega pruugi olla just 0,5 iga 5 °C kohta.

Arvutame konkreetselt

Ütleme, et sul on 10 kW pump ja see käib terve öö – 24 tundi järjest täiskoormusel.

COP 4,0 juures (sees +20 °C):

  • Elektrit tarbib: 10 ÷ 4,0 = 2,5 kW
  • 24 tunniga: 60 kWh
  • Hinnaga 0,15 €/kWh → 9 eurot

COP 3,5 juures (sees +25 °C):

  • Elektrit tarbib: 10 ÷ 3,5 ≈ 2,86 kW
  • 24 tunniga: ~68,64 kWh
  • Hinnaga 0,15 €/kWh → 10,30 eurot

See on lihtsustatud täiskoormuse-näide: eeldab, et pump töötab kogu aeg maksimumvõimsusel. Päriselus soojuspump moduleerib – reguleerib võimsust vajaduse järgi ega tööta reeglina 24 h järjest täiskoormusel, nii et tegelik tarbimine on väiksem.

Vahe: 1,30 € päevas. Ühel päeval pole midagi, aga talvel 30 päeva järjest teeb see juba 40 eurot ülemäärast arvet.

Millal tasub kõrgemalt kütta?

Kui sa oled Nordpooli juhtimisega ja nägid, et öine elekter on 0,10 €/kWh pealt – siis sama 68,6 kWh × 0,10 € ≈ 6,86 €. Ehk ikka vähem kui 9 € päevase keskmise hinnaga.

Ehk lühikokkuvõte: odava elektri ajal on ajutine temperatuuri tõstmine mõistlik, aga seda tuleb teadlikult teha. Kui sa lihtsalt termostaadi üles keerad ja igapäevast kontrolli pole, sööb see raha ära – lihtsalt aeglasemalt kui elektriboiler.

Minu nõuanne

Kui sul on soojuspump ja sa tahad elektrihinnast maksimumi võtta, siis vajad sa nutikat juhtimist. Termostaat, mis oskab Nordpooli hinnaga suhelda. Ilma selleta jääd sa sõltuma enda päevakavast ja pole nii efektiivne.

Me paigaldame neid nutikas juhtimisega süsteeme. Kui sul on seadistus juba olemas ja tahad börsihinnaga juhtimist juurde – anna märku, vaatame üle, mida sinu seadmega saab teha.

Postitatud kirjutas — Lisa kommentaar

Soojuspump ja Nordpool – kuidas börsihinnaga elektri juhtimine tegelikult töötab

Kui sa ise pole veel soojuspumba omanik, siis võib-olla oled kuulnud, et Eestis on pumbad läinud eriti moodi. Ja siis on veel see trikk, et neid saab panna Nordpooli börsihinnaga juhtima. Räägime, mida see tegelikult tähendab – ja kas see ka sinule mõttekas oleks.

Kõigepealt: kuidas soojuspump üldse töötab?

Ära lase “soojuspump” sõnal ennast segadusse ajada. See ei põleta midagi. Ta ei tooda sooja tühjast kohast. Tema töö on sooja ühest kohast teise viia – nagu külmkapp, aga tagurpidi.

Kolm peamist tüüpi:

  • Õhk-õhk soojuspump – võtab sooja välisõhust ja lükkab su tubadesse. Kõige lihtsam ja odavam variant.
  • Õhk-vesi soojuspump – võtab sooja välisõhust, aga annab selle sinu küttesüsteemi (radiaatorid, põrandaküte) ja sooja tarbevette.
  • Maasoojuspump – võtab sooja maa seest. Kõige efektiivsem, aga paigaldus on oluliselt kallim, sest maad tuleb kaevata või puurida.

Eestis populaarseim variant on õhk-vesi. Põhjus lihtne: hind ja kasulikkus saavad mõistlikus suhtes kokku.

Kasutegur ehk see kuulus COP

COP-i mõtlemine on lihtne. Tipptasemel pump annab sulle iga kilovati elektri eest 4–5 kWh sooja. Ehk kui elektriradiaatoriga saad samapalju sooja ühele kilovati elektrile, siis pumbaga neljakordselt rohkem. Sellepärast see rahaline vahe tuleb.

Muidugi COP muutub. Talvel on madal, suvel kõrgem. Aga keskmine aasta jooksul – umbes 3,5–4 on tavalise õhk-vesi pumba juures normaalne.

Nordpool ehk mis see börsihinnaga juhtimine on

Siin läheb huvitavaks. Kui sul on Nordpooli pakett, siis elekter maksab sul igal tunnil erinevat hinda. Öösel ja pühapäeva ennelõuna võib olla 3 senti kilovatilt. Esmaspäeva hommikul kell 8 võib sama asi maksta 25 senti.

Mida üks nutikas süsteem teeb? Ta paneb soojuspumba tööle ainult siis, kui elekter on odav. Maja kütab aga tagant järele, kui hind üles läheb – siis võtab maja soojust “salvestatud varudest”: betoonpõrandast, akumulatsioonipaagist, seintest.

Mis see sulle annab?

Kui kõik on õigesti seadistatud:

  • Elektriarve kukub. 15–30% võrreldes sama pumbaga tavahinnaga. Päris korralik raha aastas.
  • Pump elab kauem. Kui ta käib ainult osadel tundidel, siis kogu aasta lõikes teeb vähem tööd.
  • CO2 jalajälg on väiksem, sest odav elekter on tavaliselt ka rohelisem (tuule-aegadel hind kukub).

Aga on ka miinuseid, räägin ausalt

  • Seadistus maksab ja pole alati lihtne. Sa ei saa lihtsalt nuppu vajutada. Vajad automaatikat, mis oskab börsihindadega suhelda. Paigaldus + seadistus võib 500–2 000 € lisaks teha.
  • Mugavus võib natuke kannatada. Kui elektri hind on pikalt laes ja pump ei tööta, võib toatemperatuur kõikuda paar kraadi. Enamus inimesi ei pane tähele, aga on neid, kes panevad.
  • Elektrikatkestusega kõik kukub läbi. Soojuspump vajab elektrit. Kui võrk läheb tundideks maha, külmuvad torud. Selle vastu on lahendused (generaator, sooja aku), aga need lisanduvad ka hinnale.

Kas sulle tasub?

Rusikareegel: kui su maja küttekulu on 2 000 € aastas ja rohkem, siis Nordpooli juhtimine tasub end ära 2–3 aastaga. Kui alla selle, siis võib-olla pole kiiret.

Igal juhul – kui mõtled selle peale ja sul on juba õhk-vesi süsteem olemas, siis helista +372 5837 7705 või kirjuta [email protected]. Ütlen lihtsalt, kas sinu juures tasub seda teha või ei.