Postitatud

14 kuud päris andmeid: mu 105 kWh aku andis võrku rohkem energiat kui majja

Aprillis kirjutasin ühest kuust ja ühest arvust: „Mu akupank teenis aprillis 567 eurot“. See lugu on teisest asjast. Võtsin Victroni VRM-portaalist välja kõik neliteist kuud — 2025. aasta maist 2026. aasta juunini — ja vaatasin seekord mitte raha, vaid energiavooge. Kust energia akusse tuli ja kuhu ta sealt läks.

Kaks asja üllatasid mind ennast. Ühest neist ei ole eriti mõnus kirjutada, aga ta on siin all olemas.

Neli arvu, mis loo ära räägivad

Nii liikus energia akusse ja akust välja neljateistkümne kuu jooksul:

VoolkWh (14 kuud)
Päikesest akusse20 226
Võrgust akusse14 390
Akust võrku17 598
Akust majja10 363
Võrgust otse majja7 589
Päikesest otse tarbimisse7 031
Päikesest otse võrku11 167

Maja ise tarbis nendest vooludest kokku 24 983 kWh ehk umbes 21 400 kWh aastas. Aku andis välja 27 961 kWh. Ehk siis: läbi aku käis rohkem energiat, kui maja tervikuna ära tarbis.

Aku andis võrku rohkem kui majja

Siin on see number, mille pärast ma selle loo üldse kirjutan. Akust läks võrku 17 598 kWh ja akust majja 10 363 kWh. Vahe on 7 235 kWh — võrku läks 1,7 korda rohkem kui koju.

See ei ole omatarbimise seade. Omatarbimise seade oleks see, kui aku peamine töö on hoida oma toodang kodus ära. Minu aku teeb midagi muud: ta ostab siis, kui kilovatt-tund on odav, ja müüb siis, kui ta on kallis. Maja toitmine on selle kõrval justkui kõrvalprodukt.

Ma ei seadistanud seda niimoodi teadlikult. Ma andsin juhtimise Victron Dynamic ESS-i kätte, ütlesin talle akuparameetrid ja lasin tal Nordpooli hindade järgi otsustada. Tarkvara jõudis ise järeldusele, et hinnavahega kauplemine annab rohkem kui oma tarbimise katmine. Andmed ütlevad, et tal oli õigus.

Aga see suhe ei ole aasta ringi sama ja just see teeb loo huvitavaks.

Suvel kaupleb, talvel toidab maja

Võtame 2025. aasta mai, juuni ja juuli. Aku andis nende kolme kuuga võrku 4 684 kWh ja majja 1 081 kWh. Üle nelja korra rohkem võrku kui koju. Suvel on maja tarbimine väike, päikest on üle ja ainus mõistlik koht üleliigsele energiale on turg — aga mitte keskpäeval, kui hind on põhjas, vaid õhtul.

Nüüd detsember 2025. Aku andis majja 1 378 kWh ja võrku 638 kWh. Suhe on ümber pööratud. Päikesest tuli tol kuul akusse 3 kWh. Mitte kolm protsenti — kolm kilovatt-tundi. Terve kuu peale.

Ja ometi töötas aku detsembris edasi. Ta lihtsalt vahetas allika:

  • Mais võttis aku võrgust 213 kWh, juunis 199 kWh. Praktiliselt kogu laadimine tuli päikesest.
  • Oktoobris võttis ta võrgust 2 366 kWh, novembris 2 155 kWh, detsembris 2 575 kWh. Päikesest tuli nende kolme kuuga akusse kokku 101 kWh.
  • Aku maht ja juhtimisloogika olid mõlemal aastaajal samad. Muutus ainult see, kust energia tuli — aku tegi detsembris isegi rohkem tsükleid kui mais.

Ja siin on praktiline järeldus, mis huvitab enamikku lugejaid rohkem kui minu enda süsteem.

Järeldus: aku töötab ka ilma paneelideta

Kogu talvine tulu tuli minu majas hinnavahest, mitte päikesest. Detsembris laadis aku 2 575 kWh võrgust ja päikesest kolm. Kui ma oleksin need paneelid katuselt maha võtnud, oleks talvine tulemus olnud sama.

See tähendab, et aku ei ole päikesepaneelide lisatarvik. Ta on eraldi seade, mis teenib öö ja tipptunni hinnavahet. Eelmises postituses näitasin, et võrgust ostmine maksis aprillis keskmiselt 17,7 senti ja võrku müümine tõi 8,3 senti — see vahe on põhjus, miks tasub oma toodang kodus ära tarbida. Kauplemisel töötab teine vahe: öötunnid on olnud kohati 1,5 senti ja hommikutipp 14 senti. Just see vahe on Eesti börsil olemas iga päev, sõltumata sellest, kas päike paistab.

Meie, AB Mark OÜ, ei müü ega paigalda päikesepaneele. Meie töö algab vahelduvvoolu poolelt: inverter-laadija, aku, Cerbo GX ja juhtimistarkvara. Need andmed on üks põhjus, miks me nii teeme — salvestus ja juhtimine on omaette äri, mis töötab ka tühja katusega.

Kui tahad enda numbritega järele arvutada, on selleks aku tasuvuse kalkulaator. Mida me täpsemalt teeme, on kirjas lehel energiasalvestus.


Aus leid: 228 tsüklit aastas on liiga vähe

Nüüd see osa, mida turundustekstis ei ole.

Aku andis neljateistkümne kuuga välja 27 961 kWh. Aku maht on 105 kWh. See teeb 266 täistsüklit neljateistkümne kuuga ehk ligikaudu 228 täistsüklit aastas.

Aku, mis igal ööpäeval korralikult tühjaks ja täis aetakse, teeks aastas 365 tsüklit. Minu oma teeb 228. See tähendab, et ligi 40 protsenti võimalikust läbilaskest jääb kasutamata.

Põhjus ei ole rike ega vale seadistus. Põhjus on see, et aku on minu tarbimise kohta liiga suur. Maja tarbib aastas umbes 21 400 kWh, päevas keskmiselt 59 kWh ja sellest tipptundidele langev osa on tükk maad väiksem. 105 kWh mahtu ei ole lihtsalt igal ööpäeval kuhugi panna — eriti suvel, kui lühike pime öö tähendab, et aku ei jõuagi hommikuks tühjaks saada, enne kui päike ta uuesti täis laeb.

Ostsin omal ajal liiga suure aku. See ei ole katastroof — see teenib ikkagi — aga väiksem aku oleks maksnud vähem, iga kilovatt-tund mahtu oleks teinud rohkem tööd ja investeering oleks end kiiremini ära tasunud.

Õppetund on lühike: suurem aku ei ole automaatselt parem. Aku teenib tsüklitega, mitte mahuga. Minu puhul jääb ligi 40 protsenti võimalikust läbilaskest kasutamata — selle eest maksin kinni ilma tuluta. Lähtepunkt õige suuruse leidmiseks ei ole see, kui palju paneelid toodavad, vaid see, kui palju sa tarbid hommikuse ja õhtuse tipu ajal kokku.

Kolmas number, mida keegi ei näita: kadu

Akusse läks neljateistkümne kuuga 34 616 kWh (14 390 võrgust ja 20 226 päikesest). Välja tuli 27 961 kWh. Vahe on 6 655 kWh ehk ligikaudu 19 protsenti.

Osa sellest on perioodi alguse ja lõpu laetuse erinevus, aga põhiosa on päris kadu: alalis- ja vahelduvvoolu vaheline muundamine mõlemas suunas, kuue inverteri omatarve ja aku enda sisetakistus. Kolmefaasiline süsteem, mille inverterid on suurema osa ajast osalisel koormusel, kaotab rohkem kui üks väike seade täiskoormusel.

Praktikas tähendab see, et müügihind peab olema ostuhinnast vähemalt veerandi võrra kõrgem, enne kui laadimisel üldse mõtet on. Dynamic ESS arvestab seda oma arvutuses — aga ainult siis, kui paigaldaja on parameetrid õigesti sisestanud. Meil kulus esimesel kuul aega, et kaod paika saada.


Süsteem, millelt need andmed tulevad

  • ligikaudu 30 kWp päikest hübriidlahendusena: SolarEdge SE30K päikeseinverter ja neli Victron SmartSolar MPPT laadurit
  • 105 kWh akut
  • kuus Victron MultiPlus-II 48/5000 inverter-laadijat: kolm faasi, kaks seadet paralleelis faasi kohta ehk 10 kW faasi kohta, kokku 30 kW mõlemas suunas
  • Cerbo GX juhib tervikut, Victron Dynamic ESS loeb Nordpooli hindu ja teeb ööpäevase plaani

Päikesest tuli neljateistkümne kuuga kokku 38 424 kWh, millest akusse läks 20 226, otse tarbimisse 7 031 ja otse võrku 11 167 kWh.

Aus märkus mõõtkava kohta: see süsteem on tavalise eramaja jaoks üledimensioneeritud, nagu ma ülal juba tunnistasin. Numbrid on siin selleks, et näidata, kuidas asi käitub aasta lõikes — mitte selleks, et lubada sulle sama.

Mida ma nendest andmetest õppisin

  • Aku töötab aasta ringi. Vahetub ainult laadimisallikas: suvel päike, talvel öine odav võrguvool.
  • Paneelid ei ole eeldus. Detsembri tulemus tuli praktiliselt täielikult hinnavahest.
  • Suurus arvuta tipptarbimisest, mitte katuse võimsusest. Minu 228 tsüklit aastas on selle vea mõõdik.
  • Kadu on päris ja seda tuleb arvestada. Ligikaudu viiendik läheb ringi peale kaduma.
  • Kontrolli oma numbreid ise. VRM näitab neid kuude kaupa igal paigaldatud süsteemil. Kui pakkuja lubadus ja graafik lahku lähevad, näed seda kolme klikiga.

Kui tahad enda peal järele arvutada

Saada meile viimase 12 kuu elektritarbimine võrguettevõtja iseteenindusest — tunniandmed on kõige täpsemad — ja peakaitsme suurus. Sellest piisab, et anda sulle arvutus, mitte oletus. Kui arvutus näitab, et sinu puhul aku end ära ei tasu, ütleme seda ka.

Telefon: +372 5837 7705
E-post: [email protected]

Postitatud

Panasonic Aquarea K-seeria: uusim õhk-vesi soojuspump R32 külmaainega

Panasonic tõi hiljuti turule oma uusima põlvkonna õhk-vesi soojuspumba — Aquarea K-seeria. Kui oled soojuspumba ostmist kaalunud, siis see on hetkel üks parimaid valikuid eramajas kütteks.

Miks K-seeria?

Eelmine Panasonic J-seeria oli juba hea seade, aga K-seeria on sellest selgelt parem. Kõige rohkem märkad vahet müras — uus mudel on kuni 8 dB(A) vaiksem, mis praktikas tähendab, et magamistoa akna alla paigaldatuna ei ärata see sind ega naabrit. Teine suur muutus on efektiivsus: SCOP ulatub kuni 5,12-ni, mis tähendab et iga kulutatud elektrieurole saad ligikaudu viis korda rohkem soojust tagasi.

Külmaaine on R32 — see on oluliselt keskkonnasõbralikum kui vanem R410A, mille GWP on ligi kolm korda kõrgem. Euroopa F-gaasi direktiiv surub järjest rohkem tootjaid loodusliku külmaaine suunas, nii et R32 on praegu hea kompromiss — madal keskkonnamõju, kõrge efektiivsus.

Kas sobib Eesti talve?

Jah. K-seeria töötab välisõhu temperatuuril kuni -28°C, mis katab isegi meie kõige külmemad talved. Sooja vett toodab kuni 60°C, nii et sobib ka vanematesse majadesse olemasolevate radiaatoritega — ei pea kohe kogu küttesüsteemi vahetama.

Võimsusvalik on lai: 3 kW kuni 16 kW, mis katab nii väiksema korteri kui ka suurema üksikmaja vajadused.

Nutijuhtimine

K-seeria tuleb WiFi-ga standardvarustuses. Aquarea Smart Cloud rakenduse kaudu saad soojuspumpa juhtida nutitelefonist — olgu sa kodus, tööl või reisil. Kui sul on tado° termostaat, siis see ühildub samuti. Lisajuhtpaneeliga on võimalik seadistada ka kaks eraldi kütsetsooni, näiteks põrandaküte ja radiaatorid eri temperatuuridel.

Paigaldus

K-seeria on split-lahendus — väliüksus läheb õue, siseüksus majja. Paigaldus käib professionaalide käe läbi. Meie oleme seda mudelit palju paigaldanud ja tunneme seadet hästi — kui soovid teada, kas see sobib sinu majale, küsi julgelt pakkumist.

Postitatud

Mu akupank teenis aprillis 567 eurot. Räägin, kuidas

Päikesepaneelid salvestusega: maja, akupank ja inverter

Mu akupank teenis aprillis 567 eurot. Räägin, kuidas

Eelmine kuu — 567 €. Aprill enne seda 542. Märts 308. Jaanuaris, kui päikest peaaegu polnud, ikka 199.

Sellest, kuidas asi päriselt toimib, võrgus suuremat juttu pole. Kõik kirjutavad sellest, et “akusalvesti aitab elektriarvet kokku hoida”. Ühtegi numbrit ei ütle. Ütlen ise.

Mis seal mu kapis on

105 kWh akusid. Kuus inverterit (Victron Multiplus-II 48/5000), mis suudavad korraga 30 kW edasi-tagasi pumbata. Päikesepaneele katusel ja maapinnal tükk maad. Kogu süsteemi juhib üks väike kast — Victroni Cerbo GX. See loeb iga päev Nordpooli hindu ja annab inverteritele käske.

Maja tarbis aprillis 2036 kWh. Odav öötund maksab nüüd kuus eurot, kallis õhtutund nelikümmend. Kui aku oskab need kaks ära kasutada, hakkab raha tulema.

Tarkvara, mis otsuseid teeb

Asi kannab nime Dynamic ESS. Lühend DESS. Tarkvara on Victronil ametlikult väljas paar aastat ja töötab Cerbo peal. Kolm sisendit:

Järgmise päeva Nordpooli hinnad. Need tulevad kell kaks pärast lõunat. Päikesetoodangu prognoos ilmaennustuse põhjal. Ja su maja tarbimismuster — millal sa päriselt elektrit kasutad.

Sellest teeb tunnitäpsusega 24 tunni plaani. VRM portaalis näeb graafikut: rohelised tunnid laadi võrgust, punased müü, hallid omatarbimine. Vaatan seda hommikuti, sama nagu ilmateadet.

Esimesel kuul ta ajab sind närvi

Süsteem ei tööta kohe esimesel päeval õigesti. Tema otsused sõltuvad sinu sisestustest. Kui ütled, et aku maht on 14 kWh, aga kasutatav on tegelikult 11 kWh, teeb ta valesid plaane. Hommikutipu ajal on aku tühi ja sa maksad 18 senti kilovatt-tunni eest.

Mu süsteemis kulus umbes kuu, et numbrid paika saada. Üks hommik ärkasin, vaatasin telefonist ja nägin, et öösel oli ostnud akusse 80 kWh hinnaga 12 €/MWh, aga oli prognoosinud, et päeva hind tuleb 60 €/MWh. Päeva hind tuli aga 30 €/MWh. Kogu päev läks miinusesse — paar eurot, midagi pole. Aga see õpetas mind paremini efektiivsuse parameetrit häälestama. Kell läks sellega, et VRM ei arvestanud kolmefaasilise süsteemi suuremaid kadusid. Tüüpiline algaja viga, ka omaenda süsteemi puhul.

Kahel viisil teenitakse raha

Talvel ja aprillis töötab DESS täiesti erinevalt.

Talvel päike ei tooda, hindade vahe on suur. Jaanuari öötunnid 1,5 senti, hommikused tipud 14 senti. Aku ostab ennast täis öösel ja tühjendab end hommikutipus võrku. Mõnikord, kui energiat jääb, müüb veel õhtuse tipu sisse. Jaanuaris tõi see 199 €. Kõik puhast arbitraaži, päikest ei aidanud sealjuures peaaegu üldse.

Aprillis kõik teisiti. Päike juba toodab. Aga müügihinnad päeva keskel on madalad — kõik teised paneeliomanikud Eestis müüvad samal ajal. Sa oled näinud neid hetki, kus Nordpooli hind kukub kell 12 peaaegu nullini? Just neil päevadel. Aprilli keskmine ostuhind oli 17,7 senti, müügihind 8,3. Aku ei saanud arbitraaži teha, sest hindade vahe pööras süsteemi vastu.

Aga kuupalk oli 567 €. Sellepärast, et aku ei lasknud mind võrku puutuda. Aprillis ostsin võrgust 33 € eest. Eelmisel aastal samal kuul 156 €. Kõik majaressursid tulid päikesest läbi aku. See, mis päikesest üle jäi, müüsin (181 € eest), aga see polnud peamine. Peamine oli, et ma ei pidanud ostma elektrit hinnaga 18 senti, kui mu enda päike töötas tasuta.

Sellest jutte päikesepaneelidest tihti mööda lähevad. Kasu pole “kui palju ma toodan”. Kasu on “kui palju ma võrgust ostmist ära hoian”.

Mida vaja on

Multiplus-II. Mitte vana Multiplus ilma “II”-ta — see on kümme aastat vana lugu ja DESS-iga ei tööta. Cerbo GX või MK2 versioon. Aku, mida Victron tunneb (Pylontech, BYD, Pixii, Victroni enda). Tesla Powerwall ei tööta — suletud süsteem. See on mõnikord otsustav punkt, sest klient on Powerwalli juba ostnud ja avastab, et nüüd peab terve plaani uuesti tegema.

Pluss dünaamiline elektripakett (Eesti Energia Börsihind, Elektrum Börs, Alexela Tunnihind), võrgu kahesuunaline liitumine ja töötav internet. Cerbo räägib Victroni serveritega. Kui Starlink minul katkeb (juhtub paar korda kuus mõneks minutiks), langeb süsteem tagasi lihtsamasse režiimi ja arbitraaž seks ajaks jääb ära. Pole maailma lõpp.

Suurus loeb

Mu süsteem on suur. 105 kWh ja 6 inverterit on overkill. Tüüpiline klient paigaldab 10–15 kWh. Sellise süsteemi DESS-i lisaväärtus pole 150 € kuus, on rohkem 20–45. Aga Cerbo GX hind tuleb ka selle juures 4–8 kuuga tagasi.

EV-d ta ei oska

Üks oluline puudus: DESS ei oska elektriautot juhtida. Kui sul on EV, vajad eraldi tarkvara — evcc, Smart EVSE. Victron on lubanud lisada, aga 2026 alguse seisuga ei ole. Mind see ei häiri, ma ei sõida elektriautoga. Aga klientidele vahel häirib.

Miks ma seda kõike kirjutan

Sest Eestis on Victroni süsteeme paigaldavaid firmasid käputäis. DESS-i õigesti seadistada oskavad alla pooled neist. Mul on kogemused mõlemast — olen ise süsteemi paigaldanud ja ka klientidele teinud, ja kuus tagasi käisin parandamas üht ühele perele paigaldatud süsteemi, kus DESS oli üldse seadistamata. Klient maksis 17 000 € süsteemi eest ja kasutas sellest 30%. See teeb mind tigedaks.

Kui kaalud Victroni süsteemi, küsi paigaldajalt enne otse: “Kas paigaldate koos DESS-iga?” Kui vastus on ebakindel, otsi teine. Süsteem ilma õige tarkvarata teeb 1500–2000 € aastas vähem, kui võiks.


Kui sul on Victroni süsteem ja DESS pole töös, või sa kaalud üldse aku lisamist olemasolevatele paneelidele, kirjuta [email protected]. Vaatan VRM-i andmed üle ja ütlen ausalt, kas sinu süsteemiga DESS toob piisavalt, et seadistuse hind tagasi saaks. Mõnel ei too. Enamusel toob.


Vaata Victroni tooteid meie e-poest:
🔋 Victron MultiPlus-II inverter-laadijad
☀️ Kõik Victron päikeseenergia tooted

Postitatud

Maakontuur vs puurkaev — kumb maasoojuspumba lahendus sinu krundile sobib?

Maakontuur vs Puurkaev — maasoojuspumba paigaldus võrdlus, hinnad, SCOP, krundi vajadus

Maasoojuspumba paigalduse puhul tuleb valida kahe põhilise variandi vahel: maakontuur (horisontaalne kollektor) või puurkaev (vertikaalne kollektor). Kumb variant sobib sinu krundile? See artikkel annab sulle selge vastuse 5 minutiga.

Maasoojuspumbad 2026
Kumb sobib sinu krundile?
Maakontuur või Puurkaev?
⬡ Maakontuur
Hind3 000–7 000 €
Maa vajadus200–400 m²
SCOP4,2–4,8
SobibSuur krunt
⬡ Puurkaev
Hind5 000–12 000 €
Maa vajadus~10 m²
SCOP4,5–5,2
SobibVäike krunt
VS
Tasuta konsultatsioon — käime kohale ja ütleme, kumb sobib su krundile.
Küsi pakkumist →

Lühike võrdlus — kiire ülevaade

⬡ Maakontuur
Hind (paigaldus)3 000–7 000 €
Vajalik maa200–400 m²
SCOP kasutegur4,2–4,8
SobibSuur krunt
Paigalduse aeg3–5 päeva
Eluiga50+ aastat
⬡ Puurkaev
Hind (paigaldus)5 000–12 000 €
Vajalik maa~10 m²
SCOP kasutegur4,5–5,2
SobibVäike krunt
Paigalduse aeg2–4 päeva (puurimine eraldi)
Eluiga50+ aastat

1. Maakontuur — horisontaalne maakollektor

Mis see on? Maa sisse 1,2–1,5 meetri sügavusele paigaldatud torustik (PE-toru), milles ringleb soolavesi (etüleenglükool). See võtab maapinna soojuse ja annab selle soojuspumbale.

Eelised

  • Madalam paigaldus­hind — alates 3 000 € (vs puurkaev 5 000 €+)
  • Lihtne tehnoloogia — ei vaja eripuurmasinaid, võib teha kohaliku ekskavaatoriga
  • Kiire paigaldus — 3–5 tööpäeva
  • Vähem litsentsinõudeid — ei vaja vee-ressursi kasutamise luba

Puudused

  • Vajab suurt vaba krunti — 200–400 m² (sõltub maja küttevajadusest)
  • Maa peab olema “vaba” — ei saa peale ehitada, istutada sügavate juurtega taimi
  • Veidi madalam efektiivsus — SCOP 4,2–4,8 (puurkaev 4,5–5,2)
  • Talvel maapind võib külmuda — efektiivsus väheneb -2 °C juures

2. Puurkaev — vertikaalne maakollektor

Mis see on? Maa sisse puuritakse 100–200 m sügavusele kaev(ud), kuhu pannakse U-kujuline toru. Sügavamal on temperatuur stabiilselt +6 kuni +8 °C aastaringselt — see annab kõige stabiilsema kasuteguri.

Eelised

  • Vajab vähe ruumi — ainult ~10 m² (üks puurauk)
  • Sobib väikestele kruntidele ja linnatingimustes
  • Kõrgem kasutegur (SCOP 4,5–5,2) — stabiilne temperatuur kogu aasta
  • Ei mõjuta maa kasutust — saad krundile ehitada, aiapidada
  • Eluiga 50+ aastat — sama mis maakontuuril

Puudused

  • Kallim paigaldus­hind — alates 5 000 € (kuni 12 000 € sõltuvalt sügavusest)
  • Vajab eripuurmasinat — kallim tehnika
  • Vajab vee-ressursi kasutamise luba — keskkonnaametiga
  • Pinnase tüüp loeb — kaljune pinnas teeb puurimise raskemaks ja kallimaks

Kumb sinule sobib? Kiire otsustuspuu

Vali maakontuur, kui:

  • Sul on krunti vähemalt 400 m² vaba pinnaga (kuhu ei istuta sügavate juurtega taimi)
  • Eelarve on piiratud — soovid odavamat paigaldust
  • Krundi pinnas on liivane, kruusane või moorne (head soojusjuhid)
  • Sa ei plaani krunti edasi arendada (uut maja, hooneid)

Vali puurkaev, kui:

  • Krunt on väike (alla 400 m²) või täis ehitatud
  • Soovid maksimaalset kasutegurit (säästad pikemas perspektiivis raha)
  • Plaanid krundile veel midagi ehitada — saun, kuur, lisa hoone
  • Tahad pikaajalist stabiilsust — vähem hooldusvajadust

Kogusüsteemi hind — mitte ainult paigaldus

Tähelepanu! Tabelis olevad hinnad on ainult kollektori paigaldus. Kogu maasoojuspumba süsteemi hind sisaldab veel:

  • Soojuspump ise: 5 000–9 000 € (NIBE, Alpha Innotec)
  • Boilerite ja akupaagid: 800–2 500 €
  • Torustik ja küttesüsteemi tööd: 1 500–3 500 €
  • Automaatika ja seadistus: 500–1 000 €
  • Ehitisregistri dokumendid: Soetuppa hinnas

Kokku: Maasoojuspumba täispaigaldus alates 12 500 €. KredEx kütteseadme uuendamise toetus tagastab kuni 50% (max 10 000 €).

Korduma kippuvad küsimused

Kumb on parem investeering — maakontuur või puurkaev?

20-aastasel perioodil on puurkaev kasulikum (kõrgem kasutegur = väiksem elektriarve), kui sul on selleks alginvesteering. Lühiajaliselt (5–10 aastat) on maakontuur soodsam. Kui mõlemad mahuvad eelarvesse, eelista puurkaevu.

Kas Soetuppa paigaldab mõlemat lahendust?

Jah, paigaldame nii maakontuuri kui ka puurkaevu lahendust. Esimese tasuta nõustamise käigus vaatame su krundi üle ja anname konkreetse soovituse, kumb sobib paremini sinu maja, krundi suuruse ja eelarvele.

Kui kaua paigaldus aega võtab?

Maakontuur 3–5 päeva, puurkaev 2–4 päeva (puurimispäev eraldi). Kogu maasoojuspumba süsteemi paigaldamine kestab tüüpiliselt 1 nädal.

Mis on SCOP kasutegur?

SCOP (Seasonal Coefficient of Performance) näitab, mitu kilovatti soojust toodab soojuspump 1 kilovati elektri eest aasta keskmiselt. SCOP 4,5 tähendab: 1 kW elektrit → 4,5 kW soojust. Mida kõrgem SCOP, seda madalam küttearve.

Kas saan KredEx toetust?

Jah, maasoojuspumba paigaldus on KredEx kütteseadme uuendamise toetuse raames abikõlblik. Eramu omanik saab tagasi kuni 50% (max 10 000 €). Soetuppa vormistab taotluse sinu eest.

Kuidas saan kindel olla, kumb mu krundile sobib?

Helista +372 5837 7705 või kirjuta [email protected]. Tuleme tasuta kohale, vaatame krundi üle, mõõdame pinnase tüüpi ja anname konkreetse soovituse koos hinnapakkumisega.

Tasuta konsultatsioon — käime kohale

Soetuppa paigaldab maasoojuspumpe üle Eesti — F-gaas sertifikaadiga (REG 12912195), 10+ aastat kogemust, 300+ paigaldust. Vaata täpsemalt: maasoojuspumba paigaldus.

Postitatud

Maakontuur vs puurkaev — kumb maasoojuspumba paigaldusvariant valida?

Sa oled otsustanud, et maja kütab edaspidi maasoojuspump. Hea valik. Aga nüüd tuleb teine küsimus, mille kohta keegi sulle päris selget vastust ei anna: kas maakontuur (horisontaalne kollektor) või puurkaev (vertikaalne)?

Lühike vastus: oleneb su krundist. Pikk vastus on allpool — koos hindadega, mis kehtivad Eestis 2026. aastal.

Mis vahe?

Mõlemas süsteemis võtab pump soojuse maapinnast. Erinevus on, kuidas seda teha.

Maakontuur tähendab, et kruntu kaevatakse 1,0–1,2 m sügavune kraavide võrgustik ning sinna ladustatakse PE-toru. Toru sees ringleb soolvesi, mis kogub maapinna soojust. Jäätub talvel? Ei — toru on allpool külmumispiiri.

Puurkaev on selle vertikaalne versioon. Krunti puuritakse 100–200 m sügavune auk, sinna spustatakse U-toru ja täidetakse spetsiaalse betoniidiga. Sama soolvesi, sama põhimõte — lihtsalt sügavusele mitte laiale.

Võrdlustabel

Parameeter Maakontuur (horisontaalne) Puurkaev (vertikaalne)
Hind 2026 (paigaldatuna) 3 000 – 7 000 € 5 000 – 12 000 €
Vajalik maa-ala 200–400 m² avatud krunti ~10 m² puuriraadius
Sügavus 1,0–1,2 m 100–200 m
Toru pikkus tüüpilise eramu jaoks 300–500 m PE-toru 100–150 m U-toru
SCOP (sesoonne kasutegur) 4,2 – 4,8 4,5 – 5,2
Maapinna temperatuuri stabiilsus Kõigub 4–10 °C Stabiilselt 8–10 °C aastaringselt
Eluiga 50+ aastat (PE-toru) 100+ aastat (puurkaev ise)
Krundi taastamine Muru kasvatab 1 hooaja, suuri puid ei istuta Puuravade kohale võib istutada vabalt
Geoloogiline uuring vajalik? Ei (pinnakatte hindamine piisab) Soovituslik, vahel kohustuslik
Paigaldusaeg 3–5 päeva 1–2 nädalat (sõltub puurimisfirmast)

Millal sobib maakontuur

  • Sul on suur krunt (üle 1500 m²) ja maa-ala, kuhu uusi puid istutamise plaani pole
  • Eelarve on piiratud — tahaksid kokku hoida 2 000–5 000 €
  • Krunt on tasane, ei nõua ulatuslikku pinnatööd
  • Pinnas on niiske savi või liivane savi (juhib soojust hästi)

Millal sobib puurkaev

  • Krunt on väike (alla 1500 m²) või juba haljastatud
  • Tahad maksimaalset kasutegurit pikas perspektiivis (SCOP 5,0+)
  • Pinnas on kuiv liiv või kivine — maakontuur ei töötaks tõhusalt
  • Eelarves on ruumi 5 000–10 000 € rohkem ja sa plaanid majas elada 20+ aastat

Reaalsed numbrid

150 m² hästi soojustatud eramu Eesti kliimas vajab keskmiselt 18 000 – 25 000 kWh soojust aastas. Sellest annab maasoojuspump:

  • Maakontuur, SCOP 4,4: tarbib aastas ~5 000 kWh elektrit. Hinnaga 0,18 €/kWh = 900 €
  • Puurkaev, SCOP 4,9: tarbib aastas ~4 500 kWh elektrit. Hinnaga 0,18 €/kWh = 810 €

Erinevus on 90 €/aastas. Kui puurkaev maksab 4 000 € rohkem, on tasuvusaeg ainult elektrisäästult ~44 aastat. Reaalsuses tuleb otsus mujalt: kas sul on ruumi maakontuurile? Kas sa tahad oma muru ja puid säästa? Kui jah — puurkaev. Kui ei, ei kahetse maakontuuriga.

Mida me ei räägi sulle ette ära

Lugesime üht mõttetut “10 põhjust miks valida puurkaev” artiklit, kus puurkaeve kiideti taevani. Aus jutt: puurkaev on kallim ja sõltub puurimisfirma kvaliteedist. Kui geoloogia on raske või puurija halb, võib lõppkasum olla väike.

Maakontuur on vähem hingebrenne. Soolvesi ringleb, pump töötab, rohi kasvab ja laps mängib. Sealjuures ei nõua hooldust 50 aastat.

Meie kogemus

Soetuppa paigaldajatena näeme mõlemat: pooled meie kliendid valivad maakontuuri (Eestis on rohkem suuri krunte kui linnaks olemast paistab), pooled puurkaevu (eriti renoveeritavad linnamajad). Kumbki ei ole “õige” valik — õige on see, mis sobib su krundile, eelarvele ja perspektiivile.

Tahad oma objektile ausat hinnangut? Küsi pakkumist — käime kohale, vaatame su krundi üle, ja ütleme otse, kumb sinu juhtumis loogilisem.

KKK

Kas puurkaev rikub krundi vee?

Ei. Maasoojuspumba puurkaev on kinnine ringlus — soolvesi liigub U-torus, ei puutu kokku põhjaveega. Joogivee puurkaev on hoopis teine asi (avatud, vee tarbimiseks).

Kas maakontuur lõhub muru?

Esimese hooaja jooksul on muru “tutigi” tagasi kasvamas — kraavi kohad eristuvad. Teisel suvel pole vahet enam märgatav.

Kui puurkaev kuivab?

Maasoojuse puurkaev ei kuivagi — see ei kasuta vett. Soolvesi ringleb suletud süsteemis, sõltumatult põhjaveest. (Ainult joogivee puurkaev sõltub veetasemest.)

Kas suvalinnaobjektil mahub puurkaev?

Tavaliselt jah — vajalik on ~10 m² puurimisplats ja ligipääs puurmasinale. Pärast paigaldust näeb maad jällegi tasaseks.

Kui kaua võtab puurkaeva paigaldus?

Geoloogiast sõltuvalt 3–7 päeva puurimist + ühenduskaeva ja toru paigaldus. Kogu projekt 1–2 nädalat.

Kokkuvõte

Maakontuuri ja puurkaeva valik ei ole tehniline arvutus — see on krundi ja eelarve küsimus. Kui sul on krunti, võta maakontuur. Kui pole krunti aga on raha, võta puurkaev. Kui sul pole kumbagi piisavalt, helista meile, mõtleme välja midagi.

Postitatud

Maakontuur vs puurkaev — kumb maasoojuspumba paigaldusvariant valida?

Sa oled otsustanud, et maja kütab edaspidi maasoojuspump. Hea valik. Aga nüüd tuleb teine küsimus, mille kohta keegi sulle päris selget vastust ei anna: kas maakontuur (horisontaalne kollektor) või puurkaev (vertikaalne)?

Lühike vastus: oleneb su krundist. Pikk vastus on allpool — koos hindadega, mis kehtivad Eestis 2026. aastal.

Mis vahe?

Mõlemas süsteemis võtab pump soojuse maapinnast. Erinevus on, kuidas seda teha.

Maakontuur tähendab, et kruntu kaevatakse 1,0–1,2 m sügavune kraavide võrgustik ning sinna ladustatakse PE-toru. Toru sees ringleb soolvesi, mis kogub maapinna soojust. Jäätub talvel? Ei — toru on allpool külmumispiiri.

Puurkaev on selle vertikaalne versioon. Krunti puuritakse 100–200 m sügavune auk, sinna spustatakse U-toru ja täidetakse spetsiaalse betoniidiga. Sama soolvesi, sama põhimõte — lihtsalt sügavusele mitte laiale.

Võrdlustabel

Parameeter Maakontuur (horisontaalne) Puurkaev (vertikaalne)
Hind 2026 (paigaldatuna) 3 000 – 7 000 € 5 000 – 12 000 €
Vajalik maa-ala 200–400 m² avatud krunti ~10 m² puuriraadius
Sügavus 1,0–1,2 m 100–200 m
Toru pikkus tüüpilise eramu jaoks 300–500 m PE-toru 100–150 m U-toru
SCOP (sesoonne kasutegur) 4,2 – 4,8 4,5 – 5,2
Maapinna temperatuuri stabiilsus Kõigub 4–10 °C Stabiilselt 8–10 °C aastaringselt
Eluiga 50+ aastat (PE-toru) 100+ aastat (puurkaev ise)
Krundi taastamine Muru kasvatab 1 hooaja, suuri puid ei istuta Puuravade kohale võib istutada vabalt
Geoloogiline uuring vajalik? Ei (pinnakatte hindamine piisab) Soovituslik, vahel kohustuslik
Paigaldusaeg 3–5 päeva 1–2 nädalat (sõltub puurimisfirmast)

Millal sobib maakontuur

  • Sul on suur krunt (üle 1500 m²) ja maa-ala, kuhu uusi puid istutamise plaani pole
  • Eelarve on piiratud — tahaksid kokku hoida 2 000–5 000 €
  • Krunt on tasane, ei nõua ulatuslikku pinnatööd
  • Pinnas on niiske savi või liivane savi (juhib soojust hästi)

Millal sobib puurkaev

  • Krunt on väike (alla 1500 m²) või juba haljastatud
  • Tahad maksimaalset kasutegurit pikas perspektiivis (SCOP 5,0+)
  • Pinnas on kuiv liiv või kivine — maakontuur ei töötaks tõhusalt
  • Eelarves on ruumi 5 000–10 000 € rohkem ja sa plaanid majas elada 20+ aastat

Reaalsed numbrid

150 m² hästi soojustatud eramu Eesti kliimas vajab keskmiselt 18 000 – 25 000 kWh soojust aastas. Sellest annab maasoojuspump:

  • Maakontuur, SCOP 4,4: tarbib aastas ~5 000 kWh elektrit. Hinnaga 0,18 €/kWh = 900 €
  • Puurkaev, SCOP 4,9: tarbib aastas ~4 500 kWh elektrit. Hinnaga 0,18 €/kWh = 810 €

Erinevus on 90 €/aastas. Kui puurkaev maksab 4 000 € rohkem, on tasuvusaeg ainult elektrisäästult ~44 aastat. Reaalsuses tuleb otsus mujalt: kas sul on ruumi maakontuurile? Kas sa tahad oma muru ja puid säästa? Kui jah — puurkaev. Kui ei, ei kahetse maakontuuriga.

Mida me ei räägi sulle ette ära

Lugesime üht mõttetut “10 põhjust miks valida puurkaev” artiklit, kus puurkaeve kiideti taevani. Aus jutt: puurkaev on kallim ja sõltub puurimisfirma kvaliteedist. Kui geoloogia on raske või puurija halb, võib lõppkasum olla väike.

Maakontuur on vähem hingebrenne. Soolvesi ringleb, pump töötab, rohi kasvab ja laps mängib. Sealjuures ei nõua hooldust 50 aastat.

Meie kogemus

Soetuppa paigaldajatena näeme mõlemat: pooled meie kliendid valivad maakontuuri (Eestis on rohkem suuri krunte kui linnaks olemast paistab), pooled puurkaevu (eriti renoveeritavad linnamajad). Kumbki ei ole “õige” valik — õige on see, mis sobib su krundile, eelarvele ja perspektiivile.

Tahad oma objektile ausat hinnangut? Küsi pakkumist — käime kohale, vaatame su krundi üle, ja ütleme otse, kumb sinu juhtumis loogilisem.

KKK

Kas puurkaev rikub krundi vee?

Ei. Maasoojuspumba puurkaev on kinnine ringlus — soolvesi liigub U-torus, ei puutu kokku põhjaveega. Joogivee puurkaev on hoopis teine asi (avatud, vee tarbimiseks).

Kas maakontuur lõhub muru?

Esimese hooaja jooksul on muru “tutigi” tagasi kasvamas — kraavi kohad eristuvad. Teisel suvel pole vahet enam märgatav.

Kui puurkaev kuivab?

Maasoojuse puurkaev ei kuivagi — see ei kasuta vett. Soolvesi ringleb suletud süsteemis, sõltumatult põhjaveest. (Ainult joogivee puurkaev sõltub veetasemest.)

Kas suvalinnaobjektil mahub puurkaev?

Tavaliselt jah — vajalik on ~10 m² puurimisplats ja ligipääs puurmasinale. Pärast paigaldust näeb maad jällegi tasaseks.

Kui kaua võtab puurkaeva paigaldus?

Geoloogiast sõltuvalt 3–7 päeva puurimist + ühenduskaeva ja toru paigaldus. Kogu projekt 1–2 nädalat.

Kokkuvõte

Maakontuuri ja puurkaeva valik ei ole tehniline arvutus — see on krundi ja eelarve küsimus. Kui sul on krunti, võta maakontuur. Kui pole krunti aga on raha, võta puurkaev. Kui sul pole kumbagi piisavalt, helista meile, mõtleme välja midagi.