Postitatud

Halukatel Atmos — hind, mudelid ja paigaldus 2026

Atmos DC25S halukatel — Tšehhi gaasifikatsioon-katel

Eelmine talv panin Tallinna lähedale ühe vana 1960. aasta majale Atmos DC25S — kütab 130-ruutu kuiva puidu peal ja maja-omanik ütleb arved 60% odavamaks läinud. Enne oli vana õliküte ja malmradiaatorid. Vahetus võttis kolm päeva, akumulatsioonipaak juurde ja katlamaja sai uue elu.

Selliseid lugusid on mul 15 aasta jooksul palju. Halukatel ei ole müüdav ega uus tehnoloogia — aga Atmos on Tšehhi tootja, mis teeb seda 1992. aastast ja teeb hästi. Kui sa kaalud, kuidas õli- või gaasiküttest minema saada ja sul on majas katlamaja-ruumi, siis pane korralik halukatel — see tasub end pikaaegselt ära.

Selles artiklis räägin lahti, mis Atmose halukatel täpselt on, milliseid mudeleid Eesti turul saab, mis komplektis veel olema peab (vihje: katel üksi ei tööta) ja mis maksab. Konkreetselt, ilma müügijutuga.

Mis on Atmos halukatel ja miks just see

Atmos on Tšehhi pereettevõte, mis on alates 1992. aastast spetsialiseerunud puit- ja pelletikateldele. Praeguseks on neil tehases üle 250 töötaja ja katlaid eksporditakse 50+ riiki. Eestis on Atmos olnud turul rohkem kui 20 aastat — paigaldajad teavad, varuosad on kättesaadavad, hooldus toimib.

Aga miks just gaasifikatsioon-katel, mitte tavaline puukatel? Vastus on lihtne: kasutegur.

Tavaline puukatel (vana kaminapuu-tüüpi) põletab puidu ühes kambris. Suits läheb korstnasse ja viib soojuse kaasa. Kasutegur on tüüpiliselt 50-65%. Pool puidu energiast pageb õhku.

Gaasifikatsioon-katel töötab teisiti. Ülemises kambris puit ei põle päriselt — see kuumeneb ilma piisava õhuta ja eraldab põlevat puidugaasi. See gaas tõmmatakse ventilaatori abil läbi keraamilise düüsi alumisse põlemiskambrisse, kus see põleb 1100-1200 °C juures eraldi õhuga. Tulemus: praktiliselt täielik põlemine. Kasutegur 89-92%.

Praktikas tähendab see seda, et sama kogus puitu kütab ligikaudu 30-40% rohkem maja kui vana puukatel. Klient küsib alati: “Kas tasub vahetada?” Vastan ühe lausega: kui sul on praegu vana terasplaadiga puukatel, siis halupuidu kogus, mille sa Atmosega säästad, tasub katla esimese viie aasta jooksul ära.

Mudelid ja võimsused — milline sobib sulle

Atmosel on Eesti turul saadaval neli põhilist halukatel-mudelit DC-seerias. Kõik on sisuliselt sama tehnoloogia — erineb võimsus ja halu pikkus, mille katlasse mahud paned.

Mudel Võimsus Sobib majale Halu pikkus Hind alates
DC15S 15 kW ~80 m² eramu või suvila 33 cm ~1 800 €
DC25S 20-25 kW 120-150 m² eramu 53 cm ~2 000 €
DC32S 30-32 kW 150-200 m² eramu 53 cm ~2 400 €
DC40SX 40 kW 200-300 m² eramu 53 cm ~2 900 €

Praktikas on DC25S kõige populaarsem — Eesti tavalise eramu (130-150 m² + sooja vee tarbimine) jaoks just paras. Liiga väike katel sundib kütma rohkem kordi päevas, liiga suur jookseb pidevalt poole jõuga ja tahmab kiiremini.

Halu pikkus on praktilises mõttes oluline: DC15S võtab vastu ainult 33 cm halu — see tähendab, et pead halu lühikeseks lõikama. DC25S ja suuremad võtavad standardse 50 cm halu (paneb 53 cm pikku, aga jätab natuke ruumi). Enamus eestlasi ostab või lõikab 50 cm halu, nii et DC25S sobib sealt vaadatuna paremini.

Hinnad muutuvad. Pakkumus võtke meilt — täpne hind sõltub mudelist, lisadest ja kohast, kuhu paigaldame. Üldine “alates” siin on lähtepunktiks. Konkreetse pakkumise saame teha pärast kohapeal vaatamist — võta ühendust siin.

Mis kuulub komplekti — katel üksi ei tööta

Siin on koht, kus paljud kliendid kaotavad esmalt jutu. Atmos ise — see on poole muret. Kui paigaldame katla, tuleb komplekti veel terve hulk asju, mille ostmise või paigaldusega olemasolev maja-omanik harva arvestab. Räägin lahti.

Akumulatsioonipaak 1000-2000 L — KOHUSTUSLIK iga gaasifikatsioon-katla puhul. Põhjus: gaasifikatsioon-katel ei moduleeri jõudu nagu pelletikatel või soojuspump. See käib kahes režiimis — kas põleb täisjõul (4-6 tundi peale ühte täislaadimist) või on välja lülitatud. Soojus, mis tekib põlemisajal, peab kuhugi minema. Kui paaki ei ole, läheb suur osa lihtsalt korstnasse või katlamaja seintesse. Akumulatsioonipaak salvestab selle soojuse ja annab seda hiljem aeglaselt välja radiaatoritele või põrandaküttele. Soovitan Dražice Tšehhi paake — Eesti turul kõige populaarsem ja katla tootjagarantii peale paigaldust kehtib. Vt ka meie akumulatsioonipaagi paigalduse lehte.

Termoregulaator Regulus RT4 (kood R13878) — Atmos tootjagarantii NÕUAB selle olemasolu. Klient küsib alati “miks see vajalik?” — sest temperatuurikontroll ja õigeaegne gaasifikatsiooni alustamine sõltuvad sellest. Ilma RT4-ta katel kas ei lähe õigesti käima või põleb valesti.

Magnetfilter Regulus küttekontuuris — vastavalt katla võimsusele. DC15S ja DC25S puhul on R17405 (1″) tüübid, DC32S ja DC40SX vajavad R17406 (1 1/4″). Magnetfilter püüab raudosakesed (magnetiit), mis vana radikaate-süsteemis vees ringlevad. Ilma selleta ummistub paagi soojusvaheti ja pump kulub kiiremini. Vt magnetfiltri valikust meie eraldi artiklit Reguluse filtri kohta.

Laadimisautomaat Grundfos LK 810 — kontrollib seguventiili ja hoiab katlasse tuleva tagasivee 65 °C juures (et katel ei “tilguks” tarvolikult). Üks oluline detail: katla tagasivoolu temperatuur peab olema vähemalt 65 °C, muidu tekib katlasiseselt veeldus, mis lõpuks katla ära sööb.

Ringluspump kütteringile — tüüpiliselt Tacoflow2 180/25-60 või Wilo Yonos PARA. Kahest paneme ühe radiaatoriringile, vajadusel teise põrandaküttele. Põrandaküttesüsteemiga peaks olema veel segaventiil ja teine pump.

Suitsutorud ja korsten — Atmosel on suitsulahkuse ühendus 150 mm. Kui olemasolev korsten on vana tellis-korsten, võib olla vaja sisse panna roostevaba liner-toru. Põlvi 0-90° vajadusel. Korsten peab olema piisavalt kõrge ja õige tõmbega — kontrollime alati paigaldusel.

Paisupaak Aquasystem VRV — vastavalt süsteemi mahule, 50-300 L. See kompenseerib vee paisumist kuumutusel.

Kogukomplekti hind — Atmos DC25S + 1500 L paak + kõik tarvikud — jääb tavaliselt vahemikku 5 000 – 8 000 € (ilma paigaldustöödeta). Paigaldus üle Eesti tüüpiliselt 1 500 – 2 500 €, sõltub kohast ja olemasolevast olukorrast.

Plussid ja miinused — aus pilt

Üks asi, mida ma kliendile alati ütlen: halukatel pole “pane käima ja unusta ära”. See on töökas süsteem, mis nõuab inimese kohalolekut. Aga kasud kaaluvad miinused üles, kui sul on õiged tingimused.

Plussid:

  • Kütus on odav. Kuiv 50 cm halupuit maksab Eestis 50-70 €/m³. Pellet 220 €/t = ligikaudu 120 €/m³ ekvivalendis. Halu on ligikaudu kaks korda odavam soojusühiku kohta. Maakohas, kus oma metsa või tuttavate kaudu saad, võib olla veel odavam või isegi tasuta.
  • Pole elektrisõltuvust. Ventilaator vajab elektrit, jah, aga väga vähe (~70 W). Tormi ajal, kui süsteem läheb pimedusse, võib UPS-iga päevad-otsa kütta. Pelletikatel sama tingimustes seisab.
  • Lihtne ehitus. Vähe elektroonikat, vähe rikkeid. Ventilaator, termostaat, ust avada. 20-25 aastat eluiga on realistlik. Olen näinud Atmoseid, mis 1990. aastatel paigaldatud ja töötavad siiamaani.
  • Kohaliku kütuse võimalus. Eestis on metsa palju, halu kättesaadav. Sõltumatuse mõttes parem.

Miinused:

  • Käsitsi puidu lisamine 1-3x päevas. Kõige suurem kompromiss. Talvel hommikul ja õhtul, vahepeal vajadusel. Üks täislaadimine põleb tugevalt 4-6 tundi, akumulatsioonipaak hoiab pärast veel 8-12 tundi sooja — aga keegi peab puitu lisama. Kui sa oled palju ära või tahad mugavust, siis pellet võib olla parem.
  • Tuhakorgi tühjendus 1-2x nädalas. Pole hull asi, aga teha tuleb.
  • Vajab katlamaja-ruumi. Atmos DC25S koos paagi ja kõigega võtab umbes 6 m². Pluss puidu hoidmise koht (kui kuur lähedal pole).
  • Kuiv puit on hädavajalik. Märja puidu (üle 20% niiskust) põletamine vähendab kasutegurit, suurendab tahmu ja kahjustab katlasiseseid pindu. Plaani ette — halu peab kuivama vähemalt aasta enne põletamist.

Halukatel vs pelletikatel — kumb sulle?

See on küsimus, mis tuleb klientidel pea kõigil. Räägin otse, mitte poolikult.

Pelletikatel (näiteks CentroPelet või Atmos DC25SP kombiveeker) — automaatika teeb peaaegu kõik. Pelletid kallad punkrisse, süsteem söödab neid katlasse vajadusel. Üks kord kuus puhastad tuhakasti. Mugavus on 10/10. Aga kütus on kallim — 220-260 €/t. Lisaks vajab elektrit, sest söötmismehhanism ja ventilaator töötavad pidevalt. Tormi ajal seisab.

Kui sa tahad pelletikatla detaile, vaata meie pelletkatla paigalduse lehte.

Halukatel (Atmos DC25S) — käsitsi töö, aga küte odav, elekter peaaegu pole vajalik, oma metsast või kohalikult saab kütust. Algkulu ka väiksem (pelletikatel komplekti hind ~1000-1500 € rohkem).

Soovitus paigaldajalt:

  • Kui maja-omanik tahab säästa raha, on aega ja kütepuit kättesaadav (oma mets, maakoht, tuttavad lähedal) → halukatel.
  • Kui mugavus on prioriteet ja “pole aega vahepeal puitu lisada” → pelletikatel.
  • Kui maja on uus, hästi soojustatud, alla 100 m² → kaalu kõigepealt õhk-vesi soojuspumpa. Kuidagi muu lahendus võib selle korral parem olla.

Paigaldus ja garantii

Atmos halukatla paigaldus on standardne 2-3 päeva tööd, kui katlamaja ja korsten on olemas. Pikem aeg läheb juhul, kui peame korstnasse linerit panema või vana õliküttesüsteemi maha võtma.

  • Paigaldusaeg: 2-3 päeva (ilma korstna ehitamiseta)
  • Vajalik ruum: ~6 m² katlamaja + suitsutorude koht välja
  • Atmose tootjagarantii: 5 aastat katlal, 5 aastat Dražice paagil (oluline: garantii kehtib ainult siis, kui Regulus RT4 + akumulatsioonipaak on paigaldatud korralikult)
  • Soetuppa paigaldajagarantii: 2 aastat tehtud tööle
  • F-gaas sertifikaat REG 12912195 — meil on ametlik luba külmaaine-süsteemidega tegutsemiseks. Halukatla puhul pole otseselt vajalik, aga näitab, et tegutseme kõigi seaduste järgi. Paljud konkurendid sertifikaati ei oma.

Vaata ka meie puugaasikatla paigalduse üldist lehte kus on rohkem detaile teenuste kohta.

KKK — Korduma kippuvad küsimused

Kas saan halukatla paigaldada ka olemasolevasse radikaatorisüsteemi?

Jah, saab. Aga vajalik on akumulatsioonipaak (et katel saaks töötada täisjõul) ja segaventiil tagasivoolule (et tagasivee temperatuur ei langeks alla 65 °C). Vana süsteem tasub enne paigaldust läbi pesta, et magnetiit ja sete ei läheks uude katlasse.

Kui suur peab olema akumulatsioonipaak?

Üldreegel: 50-80 liitrit iga kW katla võimsuse kohta. DC25S (25 kW) → 1250-2000 L paak. Praktikas paigaldame kõige sagedamini 1500 L Dražice paaki. DC15S puhul piisab 1000 L paagist, DC40SX vajab 2000 L või suuremat.

Kui sageli peab puitu lisama?

Üks täislaadimine põleb tugevalt 4-6 tundi. Talvel kütate tüüpiliselt 1-3 korda päevas — hommikul ja õhtul, vajadusel keskel. Akumulatsioonipaak hoiab maja sooja veel 8-12 tundi pärast põlemise lõppu. Sügisel ja kevadel võib olla vaja kütta üks kord päevas, mõnel päeval üldse mitte.

Kas KredEx toetab halukatla paigaldust?

KredExi soojuspumpade toetus halukatlale otseselt ei kehti — toetus on suunatud taastuvenergia süsteemidele (soojuspumbad, päikesepaneelid). Halukatel kuulub bioenergia kategooriasse ja sealsed toetused on muutuvad. Vaata KredExi lehelt jooksvat infot või küsi meilt — me oleme kursis kehtivate toetuskorraldustega.

Kui pikk halu mahub Atmosesse?

DC15S — kuni 33 cm. DC25S, DC32S ja DC40SX — kuni 53 cm (praktiliselt sobib 50 cm halu). Kui sul on praegu 50 cm halu, siis DC15S ei sobi.

Kas pean Atmose ostma uue või sobib kasutatud katel?

Ainult uus. Tootjagarantii kehtib esmaomanikule. Lisaks — vana katel võib olla siseselt kahjustatud (märja puidu põletamine, pragu malmi düüsis), mida väljastpoolt ei näe. Kasutatud halukatla paigaldust ma ise ei tee, sest ei saa garantiid anda.

Kui kaalud halukatla paigaldust

Kui sa kaalud halukatla paigaldust ja sul on Eestis maja, kus on katlamaja-ruum (või saab seda teha) — me oleme 15 aastat sellega tegelnud. Pärnumaal, Tallinna ümbruses, Tartus, Saaremaal — paigaldame üle Eesti.

Helista +372 583 777 05 või kirjuta [email protected]. Esimene visiit ja hinnang on tasuta — vaatame koos su katlamaja, mõõdame ära, soovitame õige mudeli ja teeme konkreetse pakkumise koos kõigi tarvikute hinnaga.

👉 Võta ühendust ja küsi pakkumist →

Postitatud Lisa kommentaar

Õhk-vesi vs maaküte — kumb soojuspump sinu majale sobib? (2026 võrdlus)

Kui kaalud soojuspumba paigaldamist, siis kaks kõige populaarsemat valikut Eesti eramutes on õhk-vesi soojuspump ja maaküte. Mõlemad töötavad sarnasel põhimõttel — ammutavad tasuta keskkonnaenergiat ja kasutavad seda maja kütmiseks — aga nende paigaldusmaksumus, käitamiskulu ja sobivus konkreetsele majale erinevad märkimisväärselt.

Selles artiklis võrdleme mõlemat lahendust ausalt — millal valida üks, millal teine, ja miks on mõnele majale ilmselge valik olemas. Artikli lõpus on kiire otsustuspuu, mis aitab sul välja selgitada, kumb sobib sulle kõige paremini.

Kiire võrdlus — mis on peamised erinevused?

OmadusÕhk-vesiMaaküte
PaigaldusmaksumusMadalam (~8–14k €)Kõrgem (~14–22k €)
Käitamiskulu aastasKeskmineMadalaim (~20–30% vähem)
Efektiivsus (SCOP)3,5–4,54,5–5,5
Paigaldusaeg1–2 päeva3–5 päeva
Vajab maa-alaEiJah (500–1500 m² või puurkaev)
Seadme eluiga15–20 aastat20–25 aastat + maakollektor 50+ aastat
MüraVälisüksus (~45–55 dB)Vaikne (siseruumis)
Talvised külmadEfektiivsus langeb alla −15°CStabiilne sõltumata välitemperatuurist

Õhk-vesi soojuspump — paindlik ja taskukohane

Õhk-vesi soojuspump ammutab soojust välisõhust ja kannab selle vee kaudu maja küttesüsteemi. Tänapäevased mudelid (nt Panasonic Aquarea) töötavad kuni −25°C välitemperatuuril, ehkki efektiivsus hakkab pakasega langema.

Plussid

  • Madalam algne investeering — sobib eelarve piiratusega
  • Kiire paigaldus — 1–2 tööpäeva, ei vaja maatöid
  • Sobib ka väikestele kinnistutele — piisab välisüksuse jaoks ~1 m² maapinnast
  • Pöördjahutus suvel — sama seade teeb nii kütet kui jahutust
  • KredEx toetus kehtib ka õhk-vesi lahendustele (vt KredEx juhend)

Miinused

  • Efektiivsus langeb pakasega — alla −15°C hakkab abielektriküttest sõltuma rohkem
  • Välisüksuse müra — tuleb arvestada naabritega (paigaldus vähemalt 3 m elumajast)
  • Lühem eluiga kui maaküttel
  • Sulatustsüklid — talvel seade sulatab väljaspool olevat jääd, mis lühendab hetkeliselt küttevõimsust

Kellele sobib õhk-vesi?

  • Väiksema krundiga majadele, kus maasoojuskollektor ei mahu
  • Majadele, kus algne eelarve on piiratud
  • Olemasoleva radiaatorküttega majadele (kui temperatuurigraafik seda lubab)
  • Suvilatele ja osalise kasutusega majadele

Maaküte — pikaajaline kuluefektiivsus

Maasoojuspump ammutab soojust maapinnast, veekogust või põhjaveest spetsiaalse soolvee-ringluse abil. Kuna maapinna temperatuur 1–2 meetri sügavusel on aastaringselt stabiilne (~5–8°C), on maaküte oluliselt efektiivsem kui õhk-vesi ja tema käitamiskulu ei sõltu välitemperatuurist.

Paigalduse variandid

  • Maakollektor (horisontaalne) — torud ~1,2 m sügavusel, vajab suurt maa-ala (~2–3× maja pinnast)
  • Puurkaev (vertikaalne) — 1–3 kaevu 80–200 m sügavusel, sobib ka väikestele kruntidele
  • Veekollektor — kui krundil on veekogu, saab kasutada seda soojusallikaks

Plussid

  • Madalaim käitamiskulu pikas plaanis — SCOP 4,5–5,5 tähendab, et 1 kWh elektriga saad 4,5–5,5 kWh soojust
  • Stabiilsus — efektiivsus on sama nii −30°C kui +5°C juures
  • Vaikne töö — kogu seade on siseruumis, välja ei paista midagi
  • Pikk eluiga — sisemine seade 20–25 aastat, maakollektor/puurkaev 50+ aastat
  • Kõrgem KredEx toetuse protsent mõnel juhul
  • Maja väärtus tõuseb — maasoojuspumbaga maja on müügil kõrgemalt hinnatud

Miinused

  • Kõrgem algne investeering — 30–60% rohkem kui õhk-vesi
  • Vajab maa-ala või puurkaevu luba
  • Pikem paigaldusaeg — 3–5 päeva (puurkaevuga 2–4 päeva lisaks puurimisele)
  • Maatöö mõjutab haljastust — krundile jääb värske muld

Kellele sobib maaküte?

  • Püsivalt elatavatele majadele (täielik tasuvus 8–12 aasta pärast)
  • Suurema krundiga majadele (maakollektorile) või olemasoleva puurkaevuga kinnistutele
  • Omanikele, kes plaanivad pikaajalist elamist (tasub eluiga ja väärtustõusuga)
  • Külmema kliima aladele (Kirde-Eesti, kus pikad pakaseperioodid)

Kulu ja sääst — võrdlus 150 m² maja näitel

Oletame, et sul on hästi soojustatud 150 m² eramu, mille aastane küttetarve on ~15 000 kWh. Võrdleme, kui palju sa maksad iga valiku puhul aastas (elektri keskmine hind 15 s/kWh):

KüttelahendusCOP/SCOPElektritarve aastasKäitamiskulu aastas
Elektri otse (radiaatorid)1,015 000 kWh~2 250 €
Õhk-vesi soojuspump3,8~3 950 kWh~590 €
Maaküte4,8~3 125 kWh~470 €

Vahe õhk-vesi ja maakütte vahel: ~120 € aastas. Kui õhk-vesi maksis 10k € ja maaküte 16k € (vahe 6k €), siis maakütte täiendava investeeringu tasuvusaeg on ~50 aastat — ainult käitamiskulu säästust.

AGA — see arvutus ei arvesta:

  • Elektri hinnatõusu (viimased 5 aastat +60%)
  • Õhk-vesi seadme vahetust pärast 15 aastat (maaküte töötab 25+)
  • Müra ja mugavuse faktoreid
  • Maja väärtuse tõusu

Järeldus: mida pikem on planeeritud elamise aeg ja mida kõrgem elektri hind, seda suurem on maakütte eelis.

Otsustuspuu — kumb sinu majale?

Vasta endale ausalt 5 küsimusele:

  1. Kas krundil on ruumi 500+ m² maakollektorile VÕI olemasolev sügav puurkaev?
    Ei → õhk-vesi
  2. Kas plaanid elada selles majas 10+ aastat?
    Ei → õhk-vesi (väiksem investeering, kiirem tasuvus)
  3. Kas eelarve on väga piiratud (alla 12k €)?
    Jah → õhk-vesi
  4. Kas elad Kirde-Eestis või piirkonnas, kus pikad −20°C perioodid?
    Jah → maaküte (efektiivsem külmades)
  5. Kas tahad absoluutselt minimaalset käitamiskulu ja vaikset tööd?
    Jah → maaküte

Kui enamus vastustest viib ühe lahenduseni — sul on vastus käes. Kui segane — võta meiega ühendust, teeme tasuta konsultatsiooni.

Hübriidlahendused

Mõnel juhul on mõistlik kombineerida. Näiteks õhk-vesi soojuspump + päikesepaneelid annab maakütte-taolise majandusliku efekti, sest päike katab osa elektrikulust — eriti suvise sooja vee tootmise puhul. Uusehitistes on hübriid sageli parim kompromiss.

Samuti saab vana katla jätta tagavarasüsteemiks äärmiste külmadega — kuigi tänapäeval pole see enam tavaliselt vajalik.

Kokkuvõte

  • Õhk-vesi = madalam investeering, kiirem paigaldus, paindlikum. Enamikule Eesti majadele piisavalt hea.
  • Maaküte = kõrgem investeering, aga madalaim käitamiskulu ja pikim eluiga. Parim valik pikaajaliseks elamiseks suurema kinnistuga.
  • Mõlemad kvalifitseeruvad KredEx toetuse jaoks.
  • Ära tee otsust ainult paigaldushinna põhjal — vaata 20-aasta kogukulu.

Me aitame sul otsustada — tasuta

Me oleme AB Mark OÜ-s paigaldanud soojuspumpasid üle Eesti alates 2015. aastast — F-gaasi sertifikaadiga paigaldaja. Me ei müü sulle kallimat lahendust, kui sa seda ei vaja — meie eesmärk on, et sa oleksid rahul 20 aastat hiljem.

Broneeri tasuta konsultatsioon: meie spetsialist tuleb su kodu vaatama, teeb energiaarvutuse ja koostab personaalse võrdluse õhk-vesi vs maakütte lahendustest konkreetselt sinu majale — koos 20-aasta kogukulu arvutusega.

Vajad kõigepealt hinnapakkumist? Helista meile numbril +372 5837 7705 või saada päring [email protected]. Vastame 24 tunni jooksul.

Postitatud Lisa kommentaar

COP ja temperatuur – miks ühe kraadi tõstmine maksab rohkem, kui arvad

Küttemees siin. Räägime täna sellest, mis juhtub soojuspumbaga, kui sa keerad sisetemperatuuri kaks pügalat kõrgemaks. Paljud mõtlevad, et öösel kui elekter on odav, võiks ju korraliku sooja sisse pumbata – aga see jutt pole päris nii lihtne, kui tundub.

Kõigepealt – mis see COP üldse on?

COP (Coefficient of Performance) on see number, mida tootja sulle müügisildi peal näitab. Lihtsalt öeldes: kui palju sooja saad ühe elektri kilovati eest.

COP 4 tähendab, et sa paned 1 kWh elektrit sisse ja saad 4 kWh sooja välja. Päris mõnus äri, kui võrrelda lihtsa elektriradiaatoriga, kus 1 kWh elekter = 1 kWh soojus ja kõik.

Aga siin on konks

COP ei ole mingi konstant. See kõigub pidevalt. Ja kõige suurem mõjutaja on see, kui suur on vahe välisõhu ja sinu küttevee (ehk süsteemi pealevoolu) temperatuuri vahel.

Vaatame kahte olukorda:

  • Väljas +5 °C, sees +20 °C → COP on umbes 4,0
  • Väljas +5 °C, sees +25 °C → COP kukub umbes 3,5 peale

Ainult viis kraadi vahet sees, aga kasutegur kukkus märgatavalt. Miks? Sest kõrgema toatemperatuuri hoidmiseks peab süsteem tegema kuumemat küttevett ja kompressor rohkem tööd.

NB: see on lihtsustatud, illustratiivne näide. COP sõltub eelkõige küttevee (pealevoolu) temperatuurist – siseseade temperatuur mõjutab seda vaid kaudselt (kõrgem toatemp nõuab tavaliselt kuumemat küttevett). Reaalne COP-langus sõltub konkreetsest seadmest, küttekõverast ja süsteemist ega pruugi olla just 0,5 iga 5 °C kohta.

Arvutame konkreetselt

Ütleme, et sul on 10 kW pump ja see käib terve öö – 24 tundi järjest täiskoormusel.

COP 4,0 juures (sees +20 °C):

  • Elektrit tarbib: 10 ÷ 4,0 = 2,5 kW
  • 24 tunniga: 60 kWh
  • Hinnaga 0,15 €/kWh → 9 eurot

COP 3,5 juures (sees +25 °C):

  • Elektrit tarbib: 10 ÷ 3,5 ≈ 2,86 kW
  • 24 tunniga: ~68,64 kWh
  • Hinnaga 0,15 €/kWh → 10,30 eurot

See on lihtsustatud täiskoormuse-näide: eeldab, et pump töötab kogu aeg maksimumvõimsusel. Päriselus soojuspump moduleerib – reguleerib võimsust vajaduse järgi ega tööta reeglina 24 h järjest täiskoormusel, nii et tegelik tarbimine on väiksem.

Vahe: 1,30 € päevas. Ühel päeval pole midagi, aga talvel 30 päeva järjest teeb see juba 40 eurot ülemäärast arvet.

Millal tasub kõrgemalt kütta?

Kui sa oled Nordpooli juhtimisega ja nägid, et öine elekter on 0,10 €/kWh pealt – siis sama 68,6 kWh × 0,10 € ≈ 6,86 €. Ehk ikka vähem kui 9 € päevase keskmise hinnaga.

Ehk lühikokkuvõte: odava elektri ajal on ajutine temperatuuri tõstmine mõistlik, aga seda tuleb teadlikult teha. Kui sa lihtsalt termostaadi üles keerad ja igapäevast kontrolli pole, sööb see raha ära – lihtsalt aeglasemalt kui elektriboiler.

Minu nõuanne

Kui sul on soojuspump ja sa tahad elektrihinnast maksimumi võtta, siis vajad sa nutikat juhtimist. Termostaat, mis oskab Nordpooli hinnaga suhelda. Ilma selleta jääd sa sõltuma enda päevakavast ja pole nii efektiivne.

Me paigaldame neid nutikas juhtimisega süsteeme. Kui sul on seadistus juba olemas ja tahad börsihinnaga juhtimist juurde – anna märku, vaatame üle, mida sinu seadmega saab teha.