Küttemees siin. Räägime täna sellest, mis juhtub soojuspumbaga, kui sa keerad sisetemperatuuri kaks pügalat kõrgemaks. Paljud mõtlevad, et öösel kui elekter on odav, võiks ju korraliku sooja sisse pumbata – aga see jutt pole päris nii lihtne, kui tundub.

Kõigepealt – mis see COP üldse on?

COP (Coefficient of Performance) on see number, mida tootja sulle müügisildi peal näitab. Lihtsalt öeldes: kui palju sooja saad ühe elektri kilovati eest.

COP 4 tähendab, et sa paned 1 kWh elektrit sisse ja saad 4 kWh sooja välja. Päris mõnus äri, kui võrrelda lihtsa elektriradiaatoriga, kus 1 kWh elekter = 1 kWh soojus ja kõik.

Aga siin on konks

COP ei ole mingi konstant. See kõigub pidevalt. Ja kõige suurem mõjutaja on see, kui suur on vahe välisõhu ja sinu küttevee (ehk süsteemi pealevoolu) temperatuuri vahel.

Vaatame kahte olukorda:

Väljas +5 °C, sees +20 °C → COP on umbes 4,0
Väljas +5 °C, sees +25 °C → COP kukub umbes 3,5 peale

Ainult viis kraadi vahet sees, aga kasutegur kukkus märgatavalt. Miks? Sest kõrgema toatemperatuuri hoidmiseks peab süsteem tegema kuumemat küttevett ja kompressor rohkem tööd.

NB: see on lihtsustatud, illustratiivne näide. COP sõltub eelkõige küttevee (pealevoolu) temperatuurist – siseseade temperatuur mõjutab seda vaid kaudselt (kõrgem toatemp nõuab tavaliselt kuumemat küttevett). Reaalne COP-langus sõltub konkreetsest seadmest, küttekõverast ja süsteemist ega pruugi olla just 0,5 iga 5 °C kohta.

Arvutame konkreetselt

Ütleme, et sul on 10 kW pump ja see käib terve öö – 24 tundi järjest täiskoormusel.

COP 4,0 juures (sees +20 °C):

Elektrit tarbib: 10 ÷ 4,0 = 2,5 kW
24 tunniga: 60 kWh
Hinnaga 0,15 €/kWh → 9 eurot

COP 3,5 juures (sees +25 °C):

Elektrit tarbib: 10 ÷ 3,5 ≈ 2,86 kW
24 tunniga: ~68,64 kWh
Hinnaga 0,15 €/kWh → 10,30 eurot

See on lihtsustatud täiskoormuse-näide: eeldab, et pump töötab kogu aeg maksimumvõimsusel. Päriselus soojuspump moduleerib – reguleerib võimsust vajaduse järgi ega tööta reeglina 24 h järjest täiskoormusel, nii et tegelik tarbimine on väiksem.

Vahe: 1,30 € päevas. Ühel päeval pole midagi, aga talvel 30 päeva järjest teeb see juba 40 eurot ülemäärast arvet.

Millal tasub kõrgemalt kütta?

Kui sa oled Nordpooli juhtimisega ja nägid, et öine elekter on 0,10 €/kWh pealt – siis sama 68,6 kWh × 0,10 € ≈ 6,86 €. Ehk ikka vähem kui 9 € päevase keskmise hinnaga.

Ehk lühikokkuvõte: odava elektri ajal on ajutine temperatuuri tõstmine mõistlik, aga seda tuleb teadlikult teha. Kui sa lihtsalt termostaadi üles keerad ja igapäevast kontrolli pole, sööb see raha ära – lihtsalt aeglasemalt kui elektriboiler.

Minu nõuanne

Kui sul on soojuspump ja sa tahad elektrihinnast maksimumi võtta, siis vajad sa nutikat juhtimist. Termostaat, mis oskab Nordpooli hinnaga suhelda. Ilma selleta jääd sa sõltuma enda päevakavast ja pole nii efektiivne.

Me paigaldame neid nutikas juhtimisega süsteeme. Kui sul on seadistus juba olemas ja tahad börsihinnaga juhtimist juurde – anna märku, vaatame üle, mida sinu seadmega saab teha.

Kõigepealt: kuidas soojuspump üldse töötab?

Ära lase “soojuspump” sõnal ennast segadusse ajada. See ei põleta midagi. Ta ei tooda sooja tühjast kohast. Tema töö on sooja ühest kohast teise viia – nagu külmkapp, aga tagurpidi.

Kolm peamist tüüpi:

Õhk-õhk soojuspump – võtab sooja välisõhust ja lükkab su tubadesse. Kõige lihtsam ja odavam variant.

Õhk-vesi soojuspump – võtab sooja välisõhust, aga annab selle sinu küttesüsteemi (radiaatorid, põrandaküte) ja sooja tarbevette.

Maasoojuspump – võtab sooja maa seest. Kõige efektiivsem, aga paigaldus on oluliselt kallim, sest maad tuleb kaevata või puurida.

Eestis populaarseim variant on õhk-vesi. Põhjus lihtne: hind ja kasulikkus saavad mõistlikus suhtes kokku.

Kasutegur ehk see kuulus COP

COP-i mõtlemine on lihtne. Tipptasemel pump annab sulle iga kilovati elektri eest 4–5 kWh sooja. Ehk kui elektriradiaatoriga saad samapalju sooja ühele kilovati elektrile, siis pumbaga neljakordselt rohkem. Sellepärast see rahaline vahe tuleb.

Muidugi COP muutub. Talvel on madal, suvel kõrgem. Aga keskmine aasta jooksul – umbes 3,5–4 on tavalise õhk-vesi pumba juures normaalne.

Nordpool ehk mis see börsihinnaga juhtimine on

Siin läheb huvitavaks. Kui sul on Nordpooli pakett, siis elekter maksab sul igal tunnil erinevat hinda. Öösel ja pühapäeva ennelõuna võib olla 3 senti kilovatilt. Esmaspäeva hommikul kell 8 võib sama asi maksta 25 senti.

Mida üks nutikas süsteem teeb? Ta paneb soojuspumba tööle ainult siis, kui elekter on odav. Maja kütab aga tagant järele, kui hind üles läheb – siis võtab maja soojust “salvestatud varudest”: betoonpõrandast, akumulatsioonipaagist, seintest.

Mis see sulle annab?

Kui kõik on õigesti seadistatud:

Elektriarve kukub. 15–30% võrreldes sama pumbaga tavahinnaga. Päris korralik raha aastas.

Pump elab kauem. Kui ta käib ainult osadel tundidel, siis kogu aasta lõikes teeb vähem tööd.

CO2 jalajälg on väiksem, sest odav elekter on tavaliselt ka rohelisem (tuule-aegadel hind kukub).

Aga on ka miinuseid, räägin ausalt

Seadistus maksab ja pole alati lihtne. Sa ei saa lihtsalt nuppu vajutada. Vajad automaatikat, mis oskab börsihindadega suhelda. Paigaldus + seadistus võib 500–2 000 € lisaks teha.

Mugavus võib natuke kannatada. Kui elektri hind on pikalt laes ja pump ei tööta, võib toatemperatuur kõikuda paar kraadi. Enamus inimesi ei pane tähele, aga on neid, kes panevad.

Elektrikatkestusega kõik kukub läbi. Soojuspump vajab elektrit. Kui võrk läheb tundideks maha, külmuvad torud. Selle vastu on lahendused (generaator, sooja aku), aga need lisanduvad ka hinnale.

Kas sulle tasub?

Rusikareegel: kui su maja küttekulu on 2 000 € aastas ja rohkem, siis Nordpooli juhtimine tasub end ära 2–3 aastaga. Kui alla selle, siis võib-olla pole kiiret.

Igal juhul – kui mõtled selle peale ja sul on juba õhk-vesi süsteem olemas, siis helista +372 5837 7705 või kirjuta [email protected]. Ütlen lihtsalt, kas sinu juures tasub seda teha või ei.

Silt: COP

COP ja temperatuur – miks ühe kraadi tõstmine maksab rohkem, kui arvad