Silt: soojuspump

Postitatud kirjutas

Soojuspumba paigaldus võtmed kätte — alates 4 200 €

Soetuppa küttesüsteemi paigaldus

Sa ostad uue soojuspumba ja arvad, et raske osa on möödas. Kahjuks ei ole. Suurim erinevus arve peal kümne aasta pärast ei tule mitte sellest, millise pumba sa ostsid, vaid kuidas see paigaldati.

Halvasti paigaldatud Nibe töötab nigelamalt kui korralikult paigaldatud Mitsubishi. Vale truubidiameeter, ebakorrektne soolveeahel, kompressori liiga sügav tagastusvee temperatuur — kõik need vead jäävad sulle ette igal pakase hommikul, igal arvel.

Sellepärast me ei müü ainult pumpa. Me müüme töötava süsteemi.

Mis on hinnas sees, kui ütlen “alates 4 200 €”

See on õhk-vesi soojuspumba täispaigalduse algushind, kui sul on olemas radiaatorisüsteem ja elektriühendus 3×25A. Hinnas:

  • Objekti ülevaatus ja projekt — tuleme kohale, mõõdame, dimensioneerime
  • Pumba paigaldus — sise- ja välisseade, vibratsiooni- ja müraisolatsioon
  • Elektritöö — toiteahel, kaitse, automaatika
  • Süsteemi häälestus — kütteveetemperatuurid, õpikõverad, soojavee programm
  • Kasutusõpe — õpetame, kuidas süsteemi igapäevaselt kasutada ja hooajati seadistada
  • Dokumendid — passid, deklaratsioonid, garantiilehed
  • 2-aastane garantii kogu paigaldusele

Suuremate süsteemide hind tõuseb — maaküte algab 12 500 €-st, sest puurimine ja maakontuur lisanduvad. Kõik üle algushinna sõltub sellest, mis sinu majas tegelikult vaja on.

KredEx tagastab kuni 50%

KredEx 2026 toetus on suurim ainekene, mis korraliku küttesüsteemi paigalduse mõistlikuks teeb:

  • Väikeelamute rekonstrueerimistoetus kuni 20 000 €
  • Kütteseadme uuendamise toetus kuni 10 000 €

KredExi taotluse vormistamisel oleme abiks — räägime sulle nõuded läbi ja anname info, milliseid dokumente kokku panna. Taotluse esitad sina ise, aga me ei jäta sind selles üksi.

Miks võtmed kätte teenus, mitte “ostan ise pumba ja palkan paigaldaja”

Lühivastus: garantii.

Pikem vastus: kui sa ostad pumba ühelt firmalt ja paigaldad teiselt, ja kolmandal aastal tekib viga — sa hakkad sõitma kahe ettevõtte vahet. Müüja ütleb “see on paigaldusviga”, paigaldaja ütleb “see on tehasekvool”. Sina maksad arvet kummagi käest.

Soetuppa võtab terviku eest vastutuse:

  1. Tuleme kohale, mõõdame ja räägime lahendused läbi
  2. Pakume kõige sobivama pumba sinu maja vajadustele
  3. Paigaldame, vormistame KredExi, korraldame kõik dokumendid
  4. Hooldame igal aastal, et garantii püsiks ja seade kestaks 20+ aastat

10+ aastat kogemust üle Eesti, F-gaasi sertifikaat, 2-aastane paigaldusgarantii.

Kuidas alustada

Telefon: +372 5837 7705
E-post: [email protected]
Vorm: soetuppa.ee/#kontakt

Vastame 1 tööpäeva jooksul. Esimene konsultatsioon ja pakkumine on tasuta — sa ei kohustu millekski enne kui näed numbreid mustal valgel.

Postitatud kirjutas — Lisa kommentaar

Õhk-vesi vs maaküte — kumb soojuspump sinu majale sobib? (2026 võrdlus)

Kui kaalud soojuspumba paigaldamist, siis kaks kõige populaarsemat valikut Eesti eramutes on õhk-vesi soojuspump ja maaküte. Mõlemad töötavad sarnasel põhimõttel — ammutavad tasuta keskkonnaenergiat ja kasutavad seda maja kütmiseks — aga nende paigaldusmaksumus, käitamiskulu ja sobivus konkreetsele majale erinevad märkimisväärselt.

Selles artiklis võrdleme mõlemat lahendust ausalt — millal valida üks, millal teine, ja miks on mõnele majale ilmselge valik olemas. Artikli lõpus on kiire otsustuspuu, mis aitab sul välja selgitada, kumb sobib sulle kõige paremini.

Kiire võrdlus — mis on peamised erinevused?

OmadusÕhk-vesiMaaküte
PaigaldusmaksumusMadalam (~8–14k €)Kõrgem (~14–22k €)
Käitamiskulu aastasKeskmineMadalaim (~20–30% vähem)
Efektiivsus (SCOP)3,5–4,54,5–5,5
Paigaldusaeg1–2 päeva3–5 päeva
Vajab maa-alaEiJah (500–1500 m² või puurkaev)
Seadme eluiga15–20 aastat20–25 aastat + maakollektor 50+ aastat
MüraVälisüksus (~45–55 dB)Vaikne (siseruumis)
Talvised külmadEfektiivsus langeb alla −15°CStabiilne sõltumata välitemperatuurist

Õhk-vesi soojuspump — paindlik ja taskukohane

Õhk-vesi soojuspump ammutab soojust välisõhust ja kannab selle vee kaudu maja küttesüsteemi. Tänapäevased mudelid (nt Panasonic Aquarea) töötavad kuni −25°C välitemperatuuril, ehkki efektiivsus hakkab pakasega langema.

Plussid

  • Madalam algne investeering — sobib eelarve piiratusega
  • Kiire paigaldus — 1–2 tööpäeva, ei vaja maatöid
  • Sobib ka väikestele kinnistutele — piisab välisüksuse jaoks ~1 m² maapinnast
  • Pöördjahutus suvel — sama seade teeb nii kütet kui jahutust
  • KredEx toetus kehtib ka õhk-vesi lahendustele (vt KredEx juhend)

Miinused

  • Efektiivsus langeb pakasega — alla −15°C hakkab abielektriküttest sõltuma rohkem
  • Välisüksuse müra — tuleb arvestada naabritega (paigaldus vähemalt 3 m elumajast)
  • Lühem eluiga kui maaküttel
  • Sulatustsüklid — talvel seade sulatab väljaspool olevat jääd, mis lühendab hetkeliselt küttevõimsust

Kellele sobib õhk-vesi?

  • Väiksema krundiga majadele, kus maasoojuskollektor ei mahu
  • Majadele, kus algne eelarve on piiratud
  • Olemasoleva radiaatorküttega majadele (kui temperatuurigraafik seda lubab)
  • Suvilatele ja osalise kasutusega majadele

Maaküte — pikaajaline kuluefektiivsus

Maasoojuspump ammutab soojust maapinnast, veekogust või põhjaveest spetsiaalse soolvee-ringluse abil. Kuna maapinna temperatuur 1–2 meetri sügavusel on aastaringselt stabiilne (~5–8°C), on maaküte oluliselt efektiivsem kui õhk-vesi ja tema käitamiskulu ei sõltu välitemperatuurist.

Paigalduse variandid

  • Maakollektor (horisontaalne) — torud ~1,2 m sügavusel, vajab suurt maa-ala (~2–3× maja pinnast)
  • Puurkaev (vertikaalne) — 1–3 kaevu 80–200 m sügavusel, sobib ka väikestele kruntidele
  • Veekollektor — kui krundil on veekogu, saab kasutada seda soojusallikaks

Plussid

  • Madalaim käitamiskulu pikas plaanis — SCOP 4,5–5,5 tähendab, et 1 kWh elektriga saad 4,5–5,5 kWh soojust
  • Stabiilsus — efektiivsus on sama nii −30°C kui +5°C juures
  • Vaikne töö — kogu seade on siseruumis, välja ei paista midagi
  • Pikk eluiga — sisemine seade 20–25 aastat, maakollektor/puurkaev 50+ aastat
  • Kõrgem KredEx toetuse protsent mõnel juhul
  • Maja väärtus tõuseb — maasoojuspumbaga maja on müügil kõrgemalt hinnatud

Miinused

  • Kõrgem algne investeering — 30–60% rohkem kui õhk-vesi
  • Vajab maa-ala või puurkaevu luba
  • Pikem paigaldusaeg — 3–5 päeva (puurkaevuga 2–4 päeva lisaks puurimisele)
  • Maatöö mõjutab haljastust — krundile jääb värske muld

Kellele sobib maaküte?

  • Püsivalt elatavatele majadele (täielik tasuvus 8–12 aasta pärast)
  • Suurema krundiga majadele (maakollektorile) või olemasoleva puurkaevuga kinnistutele
  • Omanikele, kes plaanivad pikaajalist elamist (tasub eluiga ja väärtustõusuga)
  • Külmema kliima aladele (Kirde-Eesti, kus pikad pakaseperioodid)

Kulu ja sääst — võrdlus 150 m² maja näitel

Oletame, et sul on hästi soojustatud 150 m² eramu, mille aastane küttetarve on ~15 000 kWh. Võrdleme, kui palju sa maksad iga valiku puhul aastas (elektri keskmine hind 15 s/kWh):

KüttelahendusCOP/SCOPElektritarve aastasKäitamiskulu aastas
Elektri otse (radiaatorid)1,015 000 kWh~2 250 €
Õhk-vesi soojuspump3,8~3 950 kWh~590 €
Maaküte4,8~3 125 kWh~470 €

Vahe õhk-vesi ja maakütte vahel: ~120 € aastas. Kui õhk-vesi maksis 10k € ja maaküte 16k € (vahe 6k €), siis maakütte täiendava investeeringu tasuvusaeg on ~50 aastat — ainult käitamiskulu säästust.

AGA — see arvutus ei arvesta:

  • Elektri hinnatõusu (viimased 5 aastat +60%)
  • Õhk-vesi seadme vahetust pärast 15 aastat (maaküte töötab 25+)
  • Müra ja mugavuse faktoreid
  • Maja väärtuse tõusu

Järeldus: mida pikem on planeeritud elamise aeg ja mida kõrgem elektri hind, seda suurem on maakütte eelis.

Otsustuspuu — kumb sinu majale?

Vasta endale ausalt 5 küsimusele:

  1. Kas krundil on ruumi 500+ m² maakollektorile VÕI olemasolev sügav puurkaev?
    Ei → õhk-vesi
  2. Kas plaanid elada selles majas 10+ aastat?
    Ei → õhk-vesi (väiksem investeering, kiirem tasuvus)
  3. Kas eelarve on väga piiratud (alla 12k €)?
    Jah → õhk-vesi
  4. Kas elad Kirde-Eestis või piirkonnas, kus pikad −20°C perioodid?
    Jah → maaküte (efektiivsem külmades)
  5. Kas tahad absoluutselt minimaalset käitamiskulu ja vaikset tööd?
    Jah → maaküte

Kui enamus vastustest viib ühe lahenduseni — sul on vastus käes. Kui segane — võta meiega ühendust, teeme tasuta konsultatsiooni.

Hübriidlahendused

Mõnel juhul on mõistlik kombineerida. Näiteks õhk-vesi soojuspump + päikesepaneelid annab maakütte-taolise majandusliku efekti, sest päike katab osa elektrikulust — eriti suvise sooja vee tootmise puhul. Uusehitistes on hübriid sageli parim kompromiss.

Samuti saab vana katla jätta tagavarasüsteemiks äärmiste külmadega — kuigi tänapäeval pole see enam tavaliselt vajalik.

Kokkuvõte

  • Õhk-vesi = madalam investeering, kiirem paigaldus, paindlikum. Enamikule Eesti majadele piisavalt hea.
  • Maaküte = kõrgem investeering, aga madalaim käitamiskulu ja pikim eluiga. Parim valik pikaajaliseks elamiseks suurema kinnistuga.
  • Mõlemad kvalifitseeruvad KredEx toetuse jaoks.
  • Ära tee otsust ainult paigaldushinna põhjal — vaata 20-aasta kogukulu.

Me aitame sul otsustada — tasuta

Me oleme AB Mark OÜ-s paigaldanud soojuspumpasid üle Eesti alates 2015. aastast — F-gaasi sertifikaadiga paigaldaja. Me ei müü sulle kallimat lahendust, kui sa seda ei vaja — meie eesmärk on, et sa oleksid rahul 20 aastat hiljem.

Broneeri tasuta konsultatsioon: meie spetsialist tuleb su kodu vaatama, teeb energiaarvutuse ja koostab personaalse võrdluse õhk-vesi vs maakütte lahendustest konkreetselt sinu majale — koos 20-aasta kogukulu arvutusega.

Broneeri tasuta konsultatsioon

Vajad kõigepealt hinnapakkumist? Helista meile numbril +372 5837 7705 või saada päring [email protected]. Vastame 24 tunni jooksul.

Postitatud kirjutas — Lisa kommentaar

COP ja temperatuur – miks ühe kraadi tõstmine maksab rohkem, kui arvad

Küttemees siin. Räägime täna sellest, mis juhtub soojuspumbaga, kui sa keerad sisetemperatuuri kaks pügalat kõrgemaks. Paljud mõtlevad, et öösel kui elekter on odav, võiks ju korraliku sooja sisse pumbata – aga see jutt pole päris nii lihtne, kui tundub.

Kõigepealt – mis see COP üldse on?

COP (Coefficient of Performance) on see number, mida tootja sulle müügisildi peal näitab. Lihtsalt öeldes: kui palju sooja saad ühe elektri kilovati eest.

COP 4 tähendab, et sa paned 1 kWh elektrit sisse ja saad 4 kWh sooja välja. Päris mõnus äri, kui võrrelda lihtsa elektriradiaatoriga, kus 1 kWh elekter = 1 kWh soojus ja kõik.

Aga siin on konks

COP ei ole mingi konstant. See kõigub pidevalt. Ja kõige suurem mõjutaja on see, kui suur on vahe välisõhu ja sinu küttevee (ehk süsteemi pealevoolu) temperatuuri vahel.

Vaatame kahte olukorda:

  • Väljas +5 °C, sees +20 °C → COP on umbes 4,0
  • Väljas +5 °C, sees +25 °C → COP kukub umbes 3,5 peale

Ainult viis kraadi vahet sees, aga kasutegur kukkus märgatavalt. Miks? Sest kõrgema toatemperatuuri hoidmiseks peab süsteem tegema kuumemat küttevett ja kompressor rohkem tööd.

NB: see on lihtsustatud, illustratiivne näide. COP sõltub eelkõige küttevee (pealevoolu) temperatuurist – siseseade temperatuur mõjutab seda vaid kaudselt (kõrgem toatemp nõuab tavaliselt kuumemat küttevett). Reaalne COP-langus sõltub konkreetsest seadmest, küttekõverast ja süsteemist ega pruugi olla just 0,5 iga 5 °C kohta.

Arvutame konkreetselt

Ütleme, et sul on 10 kW pump ja see käib terve öö – 24 tundi järjest täiskoormusel.

COP 4,0 juures (sees +20 °C):

  • Elektrit tarbib: 10 ÷ 4,0 = 2,5 kW
  • 24 tunniga: 60 kWh
  • Hinnaga 0,15 €/kWh → 9 eurot

COP 3,5 juures (sees +25 °C):

  • Elektrit tarbib: 10 ÷ 3,5 ≈ 2,86 kW
  • 24 tunniga: ~68,64 kWh
  • Hinnaga 0,15 €/kWh → 10,30 eurot

See on lihtsustatud täiskoormuse-näide: eeldab, et pump töötab kogu aeg maksimumvõimsusel. Päriselus soojuspump moduleerib – reguleerib võimsust vajaduse järgi ega tööta reeglina 24 h järjest täiskoormusel, nii et tegelik tarbimine on väiksem.

Vahe: 1,30 € päevas. Ühel päeval pole midagi, aga talvel 30 päeva järjest teeb see juba 40 eurot ülemäärast arvet.

Millal tasub kõrgemalt kütta?

Kui sa oled Nordpooli juhtimisega ja nägid, et öine elekter on 0,10 €/kWh pealt – siis sama 68,6 kWh × 0,10 € ≈ 6,86 €. Ehk ikka vähem kui 9 € päevase keskmise hinnaga.

Ehk lühikokkuvõte: odava elektri ajal on ajutine temperatuuri tõstmine mõistlik, aga seda tuleb teadlikult teha. Kui sa lihtsalt termostaadi üles keerad ja igapäevast kontrolli pole, sööb see raha ära – lihtsalt aeglasemalt kui elektriboiler.

Minu nõuanne

Kui sul on soojuspump ja sa tahad elektrihinnast maksimumi võtta, siis vajad sa nutikat juhtimist. Termostaat, mis oskab Nordpooli hinnaga suhelda. Ilma selleta jääd sa sõltuma enda päevakavast ja pole nii efektiivne.

Me paigaldame neid nutikas juhtimisega süsteeme. Kui sul on seadistus juba olemas ja tahad börsihinnaga juhtimist juurde – anna märku, vaatame üle, mida sinu seadmega saab teha.

Postitatud kirjutas — Lisa kommentaar

Soojuspump ja Nordpool – kuidas börsihinnaga elektri juhtimine tegelikult töötab

Kui sa ise pole veel soojuspumba omanik, siis võib-olla oled kuulnud, et Eestis on pumbad läinud eriti moodi. Ja siis on veel see trikk, et neid saab panna Nordpooli börsihinnaga juhtima. Räägime, mida see tegelikult tähendab – ja kas see ka sinule mõttekas oleks.

Kõigepealt: kuidas soojuspump üldse töötab?

Ära lase “soojuspump” sõnal ennast segadusse ajada. See ei põleta midagi. Ta ei tooda sooja tühjast kohast. Tema töö on sooja ühest kohast teise viia – nagu külmkapp, aga tagurpidi.

Kolm peamist tüüpi:

  • Õhk-õhk soojuspump – võtab sooja välisõhust ja lükkab su tubadesse. Kõige lihtsam ja odavam variant.
  • Õhk-vesi soojuspump – võtab sooja välisõhust, aga annab selle sinu küttesüsteemi (radiaatorid, põrandaküte) ja sooja tarbevette.
  • Maasoojuspump – võtab sooja maa seest. Kõige efektiivsem, aga paigaldus on oluliselt kallim, sest maad tuleb kaevata või puurida.

Eestis populaarseim variant on õhk-vesi. Põhjus lihtne: hind ja kasulikkus saavad mõistlikus suhtes kokku.

Kasutegur ehk see kuulus COP

COP-i mõtlemine on lihtne. Tipptasemel pump annab sulle iga kilovati elektri eest 4–5 kWh sooja. Ehk kui elektriradiaatoriga saad samapalju sooja ühele kilovati elektrile, siis pumbaga neljakordselt rohkem. Sellepärast see rahaline vahe tuleb.

Muidugi COP muutub. Talvel on madal, suvel kõrgem. Aga keskmine aasta jooksul – umbes 3,5–4 on tavalise õhk-vesi pumba juures normaalne.

Nordpool ehk mis see börsihinnaga juhtimine on

Siin läheb huvitavaks. Kui sul on Nordpooli pakett, siis elekter maksab sul igal tunnil erinevat hinda. Öösel ja pühapäeva ennelõuna võib olla 3 senti kilovatilt. Esmaspäeva hommikul kell 8 võib sama asi maksta 25 senti.

Mida üks nutikas süsteem teeb? Ta paneb soojuspumba tööle ainult siis, kui elekter on odav. Maja kütab aga tagant järele, kui hind üles läheb – siis võtab maja soojust “salvestatud varudest”: betoonpõrandast, akumulatsioonipaagist, seintest.

Mis see sulle annab?

Kui kõik on õigesti seadistatud:

  • Elektriarve kukub. 15–30% võrreldes sama pumbaga tavahinnaga. Päris korralik raha aastas.
  • Pump elab kauem. Kui ta käib ainult osadel tundidel, siis kogu aasta lõikes teeb vähem tööd.
  • CO2 jalajälg on väiksem, sest odav elekter on tavaliselt ka rohelisem (tuule-aegadel hind kukub).

Aga on ka miinuseid, räägin ausalt

  • Seadistus maksab ja pole alati lihtne. Sa ei saa lihtsalt nuppu vajutada. Vajad automaatikat, mis oskab börsihindadega suhelda. Paigaldus + seadistus võib 500–2 000 € lisaks teha.
  • Mugavus võib natuke kannatada. Kui elektri hind on pikalt laes ja pump ei tööta, võib toatemperatuur kõikuda paar kraadi. Enamus inimesi ei pane tähele, aga on neid, kes panevad.
  • Elektrikatkestusega kõik kukub läbi. Soojuspump vajab elektrit. Kui võrk läheb tundideks maha, külmuvad torud. Selle vastu on lahendused (generaator, sooja aku), aga need lisanduvad ka hinnale.

Kas sulle tasub?

Rusikareegel: kui su maja küttekulu on 2 000 € aastas ja rohkem, siis Nordpooli juhtimine tasub end ära 2–3 aastaga. Kui alla selle, siis võib-olla pole kiiret.

Igal juhul – kui mõtled selle peale ja sul on juba õhk-vesi süsteem olemas, siis helista +372 5837 7705 või kirjuta [email protected]. Ütlen lihtsalt, kas sinu juures tasub seda teha või ei.

Postitatud kirjutas — Lisa kommentaar

Õhk-vesi soojuspump vs pellet ja halupuud – kumb tasub sulle?

See on üks küsimus, mida ma kuulen peaaegu iga nädal: “Kas see õhk-vesi soojuspump on tegelikult odavam kui pelletiga või halupuudega kütmine?” Lühike vastus: tavaliselt jah, aga nagu alati – detail on see, mis loeb.

Proovime selle koos lahti harutada. Võtame aluseks keskmise 150-ruutmeetrise maja, mida sa ilmselt ise ka kütad, ja vaatame numbreid.

Mille eest sa tegelikult õhk-vesi soojuspumba ostad?

Kolm asja, mis soojuspumba atraktiivseks teevad:

  • Elektrikulu on väiksem. Pump ei “tooda” sooja tühjast kohast – ta kantib seda välisõhust sisse. Ehk sama soojuse eest kulub umbes kolm kuni neli korda vähem elektrit kui elektriradiaatoriga.
  • Keskkond tänab. CO2 jalajälg on väiksem, eriti kui su elekter tuleb osalt päikesepaneelist või taastuvallikast.
  • Aastaringne asi. Talvel küte, suvel jahutus – sama karp teeb mõlemat. Kliimaseadet pole vaja eraldi osta.

Aga pellet ja halupuud pole ka rumalad

Ausalt – kui sul on olemas korralik puu ja soe katlaruum, siis pelletkatel või halukatel on omaette mõnus asi. Eelised:

  • Paigaldus maksab vähem. Katel ise võib olla 1 500–3 500 € vahel.
  • Kütus on kohalik – ei sõltu elektrihinnast.
  • Kui elekter ära läheb, sa ei külmeta.

Aga kõigel sellel on ka hind: sa pead ise katla täitma, tuhka puhastama, suitsulõõri vaatama. Aega läheb. Ja kui puidu hind läheb üles – ja viimastel aastatel on läinud – siis ka see odavuse argument ei kehti enam alati.

Numbrid, mis loevad

Paigaldus:

  • Õhk-vesi soojuspump: tavaliselt 8 000–15 000 € koos paigaldusega
  • Pelletkatel: tavaliselt 3 000–8 000 € kogu värgiga

Ehk esialgu maksab soojuspump rohkem. Seda ei varja.

Aastane küttekulu (150 m² maja, 160 kWh/m² energiakulu):

  • Õhk-vesi soojuspumbaga: 1 000–3 200 € aastas
  • Pelletiga: 1 000–2 500 € aastas

Tundub suhteliselt sarnane, eks? Kui vaadata ainult ühte aastat – jah. Aga:

  • Soojuspumbal sa ei pea midagi laadima, puhastama, tellima. Süsteem töötab iseseisvalt.
  • Pelletiga käib iga nädal pool tundi kütte- ja tuhatööd.
  • Pump vähendab küttekulu kuni 65% võrreldes otsese elektriküttega (radiaatorid, elektriboiler). Pelletiga võrreldes on vahe väiksem – umbes 30–50% odavam käitluskulu. See on see suur võit.

Millal ma soovitan kumba?

Soojuspumba võtab, kui:

  • Su maja on hästi soojustatud või äsja renoveeritud
  • Sa ei taha igal nädalal katla juures askeldada
  • Sa plaanid elada majas järgmised 10+ aastat (investeeringu tasuvus)

Pellet/halu tasub kaaluda, kui:

  • Sul on oma mets või soodne puidu allikas
  • Maja on vana, halvasti soojustatud – seal pump ei taha korralikult töötada
  • Sulle meeldib katlaga tegeleda (mõnele tõesti meeldib)

Minu tegelik soovitus

Ära karda küsida. Igal majal on oma seisund. Kui tahad, tule läbi, vaatame koos – soojustus, küttekulud viimasest aastast, ruumi paigutus – ja siis ütlen ausalt, kas pump tasub või oleks targem pelletkatel välja vahetada.

Mõnikord ma olen inimesele öelnud: “Jätke soojuspump, paigaldage uus pelletkatel.” Seda juhtub ka. Parim süsteem on see, mis sinu majaga sobib.

Postitatud kirjutas — Lisa kommentaar

AB Mark OÜ – teie usaldusväärne küttesüsteemide partner alates 2015

Räägin natuke meist endist, kui sul on plaan meiega äri ajada. Nimi on AB Mark OÜ ja me asutasime selle ettevõtte 2015. aastal. Meie igapäevatöö on küttesüsteemide paigaldamine ja hooldus – halukatlad, pelletkatlad, soojuspumbad, radiaatorküte. Seda, mis su kodu soojaks teeb.

Eesmärk on lihtne: kui sa helistad meile, siis sa saad süsteemi, mis töötab. Mitte et pooleldi toimib, aga käivitub iga kord kui külm välja tuleb.

Mida me paigaldame?

Puugaasikatel ATMOS

Need on sellised katlad, kus ei pea olema ei turbi ega metsamajandaja poeg. Puidu pürolüüsi põhimõttel töötav kõrge kasuteguriga katel. Kui sul on hea puuvaru, on see üks mõistlikumaid variante.

Üks asi, mida ma ATMOSe juures eriti hindan: kuluosi saab ka 20 aastat vanadele kateldele. Kui oled pannud korraliku katla sisse, siis ta on ka korralik seni, kuni tahad ise seda ära vahetada. Mitte tootja ei ütle viie aasta pärast “nojah, varuosad otsas, osta uus”.

Hinnad alates 2 553,87 €.

ATMOS DC-30GD automaatse süütamisega

See mudel on natuke luksuslikum – automaatne pelletiga süütamine. Mida see tähendab?

Ütleme, sa tuled õhtul töölt. Sa ei pea minema katla juurde, hakkama tikkudega puid süütama, ootama 30 minutit, et maja soojenema hakkaks. Selle asemel seadistad juhtpaneeli (ATMOS ACD 04) ette, et katel süütaks end näiteks kell 17:00. Kojujõudmisel on katel juba tööl, maja soe.

Pelletiga süttimine on kiire – ca 5 minutit. Ja juhtpaneel oskab teha hulga asju: katla, katla ahela, kolme küttekontuuri, sooja tarbevee, päikeseenergia juhtimine.

Üks meie klientidest sai sellise katla novembris 2024. Nüüd on kliendi elu palju kergem – saab katla süütamise ajatada.

Hinnad alates 3 530,22 € sisaldab KM-i 24%. Saadaval erinevad võimsused.

Halukatel ENRAD

Kui sa tahad lihtsat ja toimivat lahendust, siis ENRAD halukatel on üks meie lemmikuid. Tõenäoliselt kõige odavam korraliku kasuteguriga katel, mis siin turul saadaval.

Hinnad alates 1 550,00 €.

Soojuspumbad: DAIKIN ja NIBE

Kui sa oled soojuspumba poole kaldumas, siis need kaks brändi on need, mida ma ise soovitan. DAIKIN ja NIBE. Miks? Sest mul on aastate jooksul palju pumpasid käes käinud ja need on need, mis töötavad ka kümme aastat hiljem sama hästi kui uuena. Garantiiaeg on üks asi, aga tegelik kulukindlus – hoopis teine.

Erinevad mudelid ja võimsused. Tulen vaatama, mis su majaga sobib.

ÕHK-VESI soojuspumbad Ariston

Ariston on omaette lugu. Hinna ja kvaliteedi suhe on üks paremaid turul, ja me oleme nende koolitatud paigaldaja – see tähendab, et kui midagi juhtub, on meil otse tootjaga kontakt ja varuosad tulevad kiiremini. Boileriga ja ilma boilerita mudelid. Valik on suur.

Hinnad alates 3 571,20 € sisaldab KM-i 24%.

Miks meiega?

Aus öelda, turul on palju tegijaid. Mida me pakume:

  • Koolitatud paigaldaja – Aristoni pumbad, ATMOS katlad, teeme neid piisavalt palju, et teame, mis teeme.
  • Hooldus pärast paigaldust – paigaldame ise, hooldus pärast samuti meilt. Ei pea otsima kedagi teist, kui midagi juhtub.
  • Kui küsid, siis ütlen ausalt – mõnikord võib parim vastus olla “sulle pump ei sobi, võta pelletkatel”. Olen seda öelnud ja ütlen edaspidigi.

Kui sul on uus maja ehitamisel või vana küttesüsteem hädasti uuendust vajab – võta ühendust. Vaatame koos, mis sinu juures parim lahendus oleks. Helista +372 5837 7705 või kirjuta [email protected].

Korduma kippuvad küsimused

Kes me oleme?

AB Mark OÜ (bränd Soetuppa) on 2015. aastast tegutsev Eesti ettevõte, mis tegeleb küttesüsteemide müügi, paigalduse ja hooldusega. Paigaldame nii katlaid (halu-, pelleti- ja puugaasikatlad) kui ka õhk-vesi ja maasoojuspumpasid.

Kus te paigaldate?

Paigaldame üle Eesti. Põhipiirkonnad on Pärnu ja Pärnumaa ning Tallinn ja Harjumaa. Kaugematele objektidele lisandub transpordikulu.

Kas annate garantii?

Jah — kõik meie müüdavad seadmed on tootja garantiiga (tavaliselt 5–10 aastat). Paigaldustööle anname täiendava 2-aastase garantii.

Kas aitate KredExi taotlusega?

Jah, aitame tasuta — valmistame ette nõuetekohase pakkumise ja dokumendid ning juhendame kogu protsessis. Toetus (väikeelamute kütteseadmete uuendamise toetus) katab õhk-vesi ja maasoojuspumbad, aga ka pelleti- ja halupuidukatlad ning ahjud. Määr on olenevalt asukohast 50% või 70% ühikuhinnalt, kokku kuni 10 000 €. Taotluse esitad e-toetuse keskkonnas eis.ee siiski ise, sest see on seotud sinu isikutuvastusega. Vaata lähemalt meie KredExi toetuse juhendist.

Kuidas saab pakkumise?

Täida meie kontaktivorm või helista +372 5837 7705. Tuleme kohale mõõtma (tasuta) ja esitame konkreetse pakkumise 2–3 tööpäeva jooksul.