Kui sa ise pole veel soojuspumba omanik, siis võib-olla oled kuulnud, et Eestis on pumbad läinud eriti moodi. Ja siis on veel see trikk, et neid saab panna Nordpooli börsihinnaga juhtima. Räägime, mida see tegelikult tähendab – ja kas see ka sinule mõttekas oleks.
Kõigepealt: kuidas soojuspump üldse töötab?
Ära lase “soojuspump” sõnal ennast segadusse ajada. See ei põleta midagi. Ta ei tooda sooja tühjast kohast. Tema töö on sooja ühest kohast teise viia – nagu külmkapp, aga tagurpidi.
Kolm peamist tüüpi:
- Õhk-õhk soojuspump – võtab sooja välisõhust ja lükkab su tubadesse. Kõige lihtsam ja odavam variant.
- Õhk-vesi soojuspump – võtab sooja välisõhust, aga annab selle sinu küttesüsteemi (radiaatorid, põrandaküte) ja sooja tarbevette.
- Maasoojuspump – võtab sooja maa seest. Kõige efektiivsem, aga paigaldus on oluliselt kallim, sest maad tuleb kaevata või puurida.
Eestis populaarseim variant on õhk-vesi. Põhjus lihtne: hind ja kasulikkus saavad mõistlikus suhtes kokku.
Kasutegur ehk see kuulus COP
COP-i mõtlemine on lihtne. Tipptasemel pump annab sulle iga kilovati elektri eest 4–5 kWh sooja. Ehk kui elektriradiaatoriga saad samapalju sooja ühele kilovati elektrile, siis pumbaga neljakordselt rohkem. Sellepärast see rahaline vahe tuleb.
Muidugi COP muutub. Talvel on madal, suvel kõrgem. Aga keskmine aasta jooksul – umbes 3,5–4 on tavalise õhk-vesi pumba juures normaalne.
Nordpool ehk mis see börsihinnaga juhtimine on
Siin läheb huvitavaks. Kui sul on Nordpooli pakett, siis elekter maksab sul igal tunnil erinevat hinda. Öösel ja pühapäeva ennelõuna võib olla 3 senti kilovatilt. Esmaspäeva hommikul kell 8 võib sama asi maksta 25 senti.
Mida üks nutikas süsteem teeb? Ta paneb soojuspumba tööle ainult siis, kui elekter on odav. Maja kütab aga tagant järele, kui hind üles läheb – siis võtab maja soojust “salvestatud varudest”: betoonpõrandast, akumulatsioonipaagist, seintest.
Mis see sulle annab?
Kui kõik on õigesti seadistatud:
- Elektriarve kukub. 15–30% võrreldes sama pumbaga tavahinnaga. Päris korralik raha aastas.
- Pump elab kauem. Kui ta käib ainult osadel tundidel, siis kogu aasta lõikes teeb vähem tööd.
- CO2 jalajälg on väiksem, sest odav elekter on tavaliselt ka rohelisem (tuule-aegadel hind kukub).
Aga on ka miinuseid, räägin ausalt
- Seadistus maksab ja pole alati lihtne. Sa ei saa lihtsalt nuppu vajutada. Vajad automaatikat, mis oskab börsihindadega suhelda. Paigaldus + seadistus võib 500–2 000 € lisaks teha.
- Mugavus võib natuke kannatada. Kui elektri hind on pikalt laes ja pump ei tööta, võib toatemperatuur kõikuda paar kraadi. Enamus inimesi ei pane tähele, aga on neid, kes panevad.
- Elektrikatkestusega kõik kukub läbi. Soojuspump vajab elektrit. Kui võrk läheb tundideks maha, külmuvad torud. Selle vastu on lahendused (generaator, sooja aku), aga need lisanduvad ka hinnale.
Kas sulle tasub?
Rusikareegel: kui su maja küttekulu on 2 000 € aastas ja rohkem, siis Nordpooli juhtimine tasub end ära 2–3 aastaga. Kui alla selle, siis võib-olla pole kiiret.
Igal juhul – kui mõtled selle peale ja sul on juba õhk-vesi süsteem olemas, siis helista +372 5837 7705 või kirjuta [email protected]. Ütlen lihtsalt, kas sinu juures tasub seda teha või ei.