Postitatud Lisa kommentaar

Maakontuur vs puurkaev — kumb maasoojuspumba lahendus sinu krundile sobib?

Maakontuur vs Puurkaev — maasoojuspumba paigaldus võrdlus, hinnad, SCOP, krundi vajadus

Maasoojuspumba paigalduse puhul tuleb valida kahe põhilise variandi vahel: maakontuur (horisontaalne kollektor) või puurkaev (vertikaalne kollektor). Kumb variant sobib sinu krundile? See artikkel annab sulle selge vastuse 5 minutiga.

Maasoojuspumbad 2026
Kumb sobib sinu krundile?
Maakontuur või Puurkaev?
⬡ Maakontuur
Hind3 000–7 000 €
Maa vajadus200–400 m²
SCOP4,2–4,8
SobibSuur krunt
⬡ Puurkaev
Hind5 000–12 000 €
Maa vajadus~10 m²
SCOP4,5–5,2
SobibVäike krunt
VS
Tasuta konsultatsioon — käime kohale ja ütleme, kumb sobib su krundile.
Küsi pakkumist →

Lühike võrdlus — kiire ülevaade

⬡ Maakontuur
Hind (paigaldus)3 000–7 000 €
Vajalik maa200–400 m²
SCOP kasutegur4,2–4,8
SobibSuur krunt
Paigalduse aeg3–5 päeva
Eluiga50+ aastat
⬡ Puurkaev
Hind (paigaldus)5 000–12 000 €
Vajalik maa~10 m²
SCOP kasutegur4,5–5,2
SobibVäike krunt
Paigalduse aeg2–4 päeva (puurimine eraldi)
Eluiga50+ aastat

1. Maakontuur — horisontaalne maakollektor

Mis see on? Maa sisse 1,2–1,5 meetri sügavusele paigaldatud torustik (PE-toru), milles ringleb soolavesi (etüleenglükool). See võtab maapinna soojuse ja annab selle soojuspumbale.

Eelised

  • Madalam paigaldus­hind — alates 3 000 € (vs puurkaev 5 000 €+)
  • Lihtne tehnoloogia — ei vaja eripuurmasinaid, võib teha kohaliku ekskavaatoriga
  • Kiire paigaldus — 3–5 tööpäeva
  • Vähem litsentsinõudeid — ei vaja vee-ressursi kasutamise luba

Puudused

  • Vajab suurt vaba krunti — 200–400 m² (sõltub maja küttevajadusest)
  • Maa peab olema “vaba” — ei saa peale ehitada, istutada sügavate juurtega taimi
  • Veidi madalam efektiivsus — SCOP 4,2–4,8 (puurkaev 4,5–5,2)
  • Talvel maapind võib külmuda — efektiivsus väheneb -2 °C juures

2. Puurkaev — vertikaalne maakollektor

Mis see on? Maa sisse puuritakse 100–200 m sügavusele kaev(ud), kuhu pannakse U-kujuline toru. Sügavamal on temperatuur stabiilselt +6 kuni +8 °C aastaringselt — see annab kõige stabiilsema kasuteguri.

Eelised

  • Vajab vähe ruumi — ainult ~10 m² (üks puurauk)
  • Sobib väikestele kruntidele ja linnatingimustes
  • Kõrgem kasutegur (SCOP 4,5–5,2) — stabiilne temperatuur kogu aasta
  • Ei mõjuta maa kasutust — saad krundile ehitada, aiapidada
  • Eluiga 50+ aastat — sama mis maakontuuril

Puudused

  • Kallim paigaldus­hind — alates 5 000 € (kuni 12 000 € sõltuvalt sügavusest)
  • Vajab eripuurmasinat — kallim tehnika
  • Vajab vee-ressursi kasutamise luba — keskkonnaametiga
  • Pinnase tüüp loeb — kaljune pinnas teeb puurimise raskemaks ja kallimaks

Kumb sinule sobib? Kiire otsustuspuu

Vali maakontuur, kui:

  • Sul on krunti vähemalt 400 m² vaba pinnaga (kuhu ei istuta sügavate juurtega taimi)
  • Eelarve on piiratud — soovid odavamat paigaldust
  • Krundi pinnas on liivane, kruusane või moorne (head soojusjuhid)
  • Sa ei plaani krunti edasi arendada (uut maja, hooneid)

Vali puurkaev, kui:

  • Krunt on väike (alla 400 m²) või täis ehitatud
  • Soovid maksimaalset kasutegurit (säästad pikemas perspektiivis raha)
  • Plaanid krundile veel midagi ehitada — saun, kuur, lisa hoone
  • Tahad pikaajalist stabiilsust — vähem hooldusvajadust

Kogusüsteemi hind — mitte ainult paigaldus

Tähelepanu! Tabelis olevad hinnad on ainult kollektori paigaldus. Kogu maasoojuspumba süsteemi hind sisaldab veel:

  • Soojuspump ise: 5 000–9 000 € (NIBE, Alpha Innotec)
  • Boilerite ja akupaagid: 800–2 500 €
  • Torustik ja küttesüsteemi tööd: 1 500–3 500 €
  • Automaatika ja seadistus: 500–1 000 €
  • Ehitisregistri dokumendid: Soetuppa hinnas

Kokku: Maasoojuspumba täispaigaldus alates 12 500 €. KredEx kütteseadme uuendamise toetus tagastab kuni 50% (max 10 000 €).

Korduma kippuvad küsimused

Kumb on parem investeering — maakontuur või puurkaev?

20-aastasel perioodil on puurkaev kasulikum (kõrgem kasutegur = väiksem elektriarve), kui sul on selleks alginvesteering. Lühiajaliselt (5–10 aastat) on maakontuur soodsam. Kui mõlemad mahuvad eelarvesse, eelista puurkaevu.

Kas Soetuppa paigaldab mõlemat lahendust?

Jah, paigaldame nii maakontuuri kui ka puurkaevu lahendust. Esimese tasuta nõustamise käigus vaatame su krundi üle ja anname konkreetse soovituse, kumb sobib paremini sinu maja, krundi suuruse ja eelarvele.

Kui kaua paigaldus aega võtab?

Maakontuur 3–5 päeva, puurkaev 2–4 päeva (puurimispäev eraldi). Kogu maasoojuspumba süsteemi paigaldamine kestab tüüpiliselt 1 nädal.

Mis on SCOP kasutegur?

SCOP (Seasonal Coefficient of Performance) näitab, mitu kilovatti soojust toodab soojuspump 1 kilovati elektri eest aasta keskmiselt. SCOP 4,5 tähendab: 1 kW elektrit → 4,5 kW soojust. Mida kõrgem SCOP, seda madalam küttearve.

Kas saan KredEx toetust?

Jah, maasoojuspumba paigaldus on KredEx kütteseadme uuendamise toetuse raames abikõlblik. Eramu omanik saab tagasi kuni 50% (max 10 000 €). Soetuppa vormistab taotluse sinu eest.

Kuidas saan kindel olla, kumb mu krundile sobib?

Helista +372 5837 7705 või kirjuta [email protected]. Tuleme tasuta kohale, vaatame krundi üle, mõõdame pinnase tüüpi ja anname konkreetse soovituse koos hinnapakkumisega.

Tasuta konsultatsioon — käime kohale

Soetuppa paigaldab maasoojuspumpe üle Eesti — F-gaas sertifikaadiga (REG 12912195), 10+ aastat kogemust, 300+ paigaldust. Vaata täpsemalt: maasoojuspumba paigaldus.

Postitatud Lisa kommentaar

Maakontuur vs puurkaev — kumb maasoojuspumba paigaldusvariant valida?

Sa oled otsustanud, et maja kütab edaspidi maasoojuspump. Hea valik. Aga nüüd tuleb teine küsimus, mille kohta keegi sulle päris selget vastust ei anna: kas maakontuur (horisontaalne kollektor) või puurkaev (vertikaalne)?

Lühike vastus: oleneb su krundist. Pikk vastus on allpool — koos hindadega, mis kehtivad Eestis 2026. aastal.

Mis vahe?

Mõlemas süsteemis võtab pump soojuse maapinnast. Erinevus on, kuidas seda teha.

Maakontuur tähendab, et kruntu kaevatakse 1,0–1,2 m sügavune kraavide võrgustik ning sinna ladustatakse PE-toru. Toru sees ringleb soolvesi, mis kogub maapinna soojust. Jäätub talvel? Ei — toru on allpool külmumispiiri.

Puurkaev on selle vertikaalne versioon. Krunti puuritakse 100–200 m sügavune auk, sinna spustatakse U-toru ja täidetakse spetsiaalse betoniidiga. Sama soolvesi, sama põhimõte — lihtsalt sügavusele mitte laiale.

Võrdlustabel

Parameeter Maakontuur (horisontaalne) Puurkaev (vertikaalne)
Hind 2026 (paigaldatuna) 3 000 – 7 000 € 5 000 – 12 000 €
Vajalik maa-ala 200–400 m² avatud krunti ~10 m² puuriraadius
Sügavus 1,0–1,2 m 100–200 m
Toru pikkus tüüpilise eramu jaoks 300–500 m PE-toru 100–150 m U-toru
SCOP (sesoonne kasutegur) 4,2 – 4,8 4,5 – 5,2
Maapinna temperatuuri stabiilsus Kõigub 4–10 °C Stabiilselt 8–10 °C aastaringselt
Eluiga 50+ aastat (PE-toru) 100+ aastat (puurkaev ise)
Krundi taastamine Muru kasvatab 1 hooaja, suuri puid ei istuta Puuravade kohale võib istutada vabalt
Geoloogiline uuring vajalik? Ei (pinnakatte hindamine piisab) Soovituslik, vahel kohustuslik
Paigaldusaeg 3–5 päeva 1–2 nädalat (sõltub puurimisfirmast)

Millal sobib maakontuur

  • Sul on suur krunt (üle 1500 m²) ja maa-ala, kuhu uusi puid istutamise plaani pole
  • Eelarve on piiratud — tahaksid kokku hoida 2 000–5 000 €
  • Krunt on tasane, ei nõua ulatuslikku pinnatööd
  • Pinnas on niiske savi või liivane savi (juhib soojust hästi)

Millal sobib puurkaev

  • Krunt on väike (alla 1500 m²) või juba haljastatud
  • Tahad maksimaalset kasutegurit pikas perspektiivis (SCOP 5,0+)
  • Pinnas on kuiv liiv või kivine — maakontuur ei töötaks tõhusalt
  • Eelarves on ruumi 5 000–10 000 € rohkem ja sa plaanid majas elada 20+ aastat

Reaalsed numbrid

150 m² hästi soojustatud eramu Eesti kliimas vajab keskmiselt 18 000 – 25 000 kWh soojust aastas. Sellest annab maasoojuspump:

  • Maakontuur, SCOP 4,4: tarbib aastas ~5 000 kWh elektrit. Hinnaga 0,18 €/kWh = 900 €
  • Puurkaev, SCOP 4,9: tarbib aastas ~4 500 kWh elektrit. Hinnaga 0,18 €/kWh = 810 €

Erinevus on 90 €/aastas. Kui puurkaev maksab 4 000 € rohkem, on tasuvusaeg ainult elektrisäästult ~44 aastat. Reaalsuses tuleb otsus mujalt: kas sul on ruumi maakontuurile? Kas sa tahad oma muru ja puid säästa? Kui jah — puurkaev. Kui ei, ei kahetse maakontuuriga.

Mida me ei räägi sulle ette ära

Lugesime üht mõttetut “10 põhjust miks valida puurkaev” artiklit, kus puurkaeve kiideti taevani. Aus jutt: puurkaev on kallim ja sõltub puurimisfirma kvaliteedist. Kui geoloogia on raske või puurija halb, võib lõppkasum olla väike.

Maakontuur on vähem hingebrenne. Soolvesi ringleb, pump töötab, rohi kasvab ja laps mängib. Sealjuures ei nõua hooldust 50 aastat.

Meie kogemus

Soetuppa paigaldajatena näeme mõlemat: pooled meie kliendid valivad maakontuuri (Eestis on rohkem suuri krunte kui linnaks olemast paistab), pooled puurkaevu (eriti renoveeritavad linnamajad). Kumbki ei ole “õige” valik — õige on see, mis sobib su krundile, eelarvele ja perspektiivile.

Tahad oma objektile ausat hinnangut? Küsi pakkumist — käime kohale, vaatame su krundi üle, ja ütleme otse, kumb sinu juhtumis loogilisem.

KKK

Kas puurkaev rikub krundi vee?

Ei. Maasoojuspumba puurkaev on kinnine ringlus — soolvesi liigub U-torus, ei puutu kokku põhjaveega. Joogivee puurkaev on hoopis teine asi (avatud, vee tarbimiseks).

Kas maakontuur lõhub muru?

Esimese hooaja jooksul on muru “tutigi” tagasi kasvamas — kraavi kohad eristuvad. Teisel suvel pole vahet enam märgatav.

Kui puurkaev kuivab?

Maasoojuse puurkaev ei kuivagi — see ei kasuta vett. Soolvesi ringleb suletud süsteemis, sõltumatult põhjaveest. (Ainult joogivee puurkaev sõltub veetasemest.)

Kas suvalinnaobjektil mahub puurkaev?

Tavaliselt jah — vajalik on ~10 m² puurimisplats ja ligipääs puurmasinale. Pärast paigaldust näeb maad jällegi tasaseks.

Kui kaua võtab puurkaeva paigaldus?

Geoloogiast sõltuvalt 3–7 päeva puurimist + ühenduskaeva ja toru paigaldus. Kogu projekt 1–2 nädalat.

Kokkuvõte

Maakontuuri ja puurkaeva valik ei ole tehniline arvutus — see on krundi ja eelarve küsimus. Kui sul on krunti, võta maakontuur. Kui pole krunti aga on raha, võta puurkaev. Kui sul pole kumbagi piisavalt, helista meile, mõtleme välja midagi.

Postitatud Lisa kommentaar

Maakontuur vs puurkaev — kumb maasoojuspumba paigaldusvariant valida?

Sa oled otsustanud, et maja kütab edaspidi maasoojuspump. Hea valik. Aga nüüd tuleb teine küsimus, mille kohta keegi sulle päris selget vastust ei anna: kas maakontuur (horisontaalne kollektor) või puurkaev (vertikaalne)?

Lühike vastus: oleneb su krundist. Pikk vastus on allpool — koos hindadega, mis kehtivad Eestis 2026. aastal.

Mis vahe?

Mõlemas süsteemis võtab pump soojuse maapinnast. Erinevus on, kuidas seda teha.

Maakontuur tähendab, et kruntu kaevatakse 1,0–1,2 m sügavune kraavide võrgustik ning sinna ladustatakse PE-toru. Toru sees ringleb soolvesi, mis kogub maapinna soojust. Jäätub talvel? Ei — toru on allpool külmumispiiri.

Puurkaev on selle vertikaalne versioon. Krunti puuritakse 100–200 m sügavune auk, sinna spustatakse U-toru ja täidetakse spetsiaalse betoniidiga. Sama soolvesi, sama põhimõte — lihtsalt sügavusele mitte laiale.

Võrdlustabel

Parameeter Maakontuur (horisontaalne) Puurkaev (vertikaalne)
Hind 2026 (paigaldatuna) 3 000 – 7 000 € 5 000 – 12 000 €
Vajalik maa-ala 200–400 m² avatud krunti ~10 m² puuriraadius
Sügavus 1,0–1,2 m 100–200 m
Toru pikkus tüüpilise eramu jaoks 300–500 m PE-toru 100–150 m U-toru
SCOP (sesoonne kasutegur) 4,2 – 4,8 4,5 – 5,2
Maapinna temperatuuri stabiilsus Kõigub 4–10 °C Stabiilselt 8–10 °C aastaringselt
Eluiga 50+ aastat (PE-toru) 100+ aastat (puurkaev ise)
Krundi taastamine Muru kasvatab 1 hooaja, suuri puid ei istuta Puuravade kohale võib istutada vabalt
Geoloogiline uuring vajalik? Ei (pinnakatte hindamine piisab) Soovituslik, vahel kohustuslik
Paigaldusaeg 3–5 päeva 1–2 nädalat (sõltub puurimisfirmast)

Millal sobib maakontuur

  • Sul on suur krunt (üle 1500 m²) ja maa-ala, kuhu uusi puid istutamise plaani pole
  • Eelarve on piiratud — tahaksid kokku hoida 2 000–5 000 €
  • Krunt on tasane, ei nõua ulatuslikku pinnatööd
  • Pinnas on niiske savi või liivane savi (juhib soojust hästi)

Millal sobib puurkaev

  • Krunt on väike (alla 1500 m²) või juba haljastatud
  • Tahad maksimaalset kasutegurit pikas perspektiivis (SCOP 5,0+)
  • Pinnas on kuiv liiv või kivine — maakontuur ei töötaks tõhusalt
  • Eelarves on ruumi 5 000–10 000 € rohkem ja sa plaanid majas elada 20+ aastat

Reaalsed numbrid

150 m² hästi soojustatud eramu Eesti kliimas vajab keskmiselt 18 000 – 25 000 kWh soojust aastas. Sellest annab maasoojuspump:

  • Maakontuur, SCOP 4,4: tarbib aastas ~5 000 kWh elektrit. Hinnaga 0,18 €/kWh = 900 €
  • Puurkaev, SCOP 4,9: tarbib aastas ~4 500 kWh elektrit. Hinnaga 0,18 €/kWh = 810 €

Erinevus on 90 €/aastas. Kui puurkaev maksab 4 000 € rohkem, on tasuvusaeg ainult elektrisäästult ~44 aastat. Reaalsuses tuleb otsus mujalt: kas sul on ruumi maakontuurile? Kas sa tahad oma muru ja puid säästa? Kui jah — puurkaev. Kui ei, ei kahetse maakontuuriga.

Mida me ei räägi sulle ette ära

Lugesime üht mõttetut “10 põhjust miks valida puurkaev” artiklit, kus puurkaeve kiideti taevani. Aus jutt: puurkaev on kallim ja sõltub puurimisfirma kvaliteedist. Kui geoloogia on raske või puurija halb, võib lõppkasum olla väike.

Maakontuur on vähem hingebrenne. Soolvesi ringleb, pump töötab, rohi kasvab ja laps mängib. Sealjuures ei nõua hooldust 50 aastat.

Meie kogemus

Soetuppa paigaldajatena näeme mõlemat: pooled meie kliendid valivad maakontuuri (Eestis on rohkem suuri krunte kui linnaks olemast paistab), pooled puurkaevu (eriti renoveeritavad linnamajad). Kumbki ei ole “õige” valik — õige on see, mis sobib su krundile, eelarvele ja perspektiivile.

Tahad oma objektile ausat hinnangut? Küsi pakkumist — käime kohale, vaatame su krundi üle, ja ütleme otse, kumb sinu juhtumis loogilisem.

KKK

Kas puurkaev rikub krundi vee?

Ei. Maasoojuspumba puurkaev on kinnine ringlus — soolvesi liigub U-torus, ei puutu kokku põhjaveega. Joogivee puurkaev on hoopis teine asi (avatud, vee tarbimiseks).

Kas maakontuur lõhub muru?

Esimese hooaja jooksul on muru “tutigi” tagasi kasvamas — kraavi kohad eristuvad. Teisel suvel pole vahet enam märgatav.

Kui puurkaev kuivab?

Maasoojuse puurkaev ei kuivagi — see ei kasuta vett. Soolvesi ringleb suletud süsteemis, sõltumatult põhjaveest. (Ainult joogivee puurkaev sõltub veetasemest.)

Kas suvalinnaobjektil mahub puurkaev?

Tavaliselt jah — vajalik on ~10 m² puurimisplats ja ligipääs puurmasinale. Pärast paigaldust näeb maad jällegi tasaseks.

Kui kaua võtab puurkaeva paigaldus?

Geoloogiast sõltuvalt 3–7 päeva puurimist + ühenduskaeva ja toru paigaldus. Kogu projekt 1–2 nädalat.

Kokkuvõte

Maakontuuri ja puurkaeva valik ei ole tehniline arvutus — see on krundi ja eelarve küsimus. Kui sul on krunti, võta maakontuur. Kui pole krunti aga on raha, võta puurkaev. Kui sul pole kumbagi piisavalt, helista meile, mõtleme välja midagi.

Postitatud Lisa kommentaar

KredEx soojuspumba toetus 2026 — samm-sammult juhend (kui palju saab ja kuidas taotleda)

Kui plaanid vana küttesüsteemi soojuspumba vastu vahetada, võib KredEx toetus vähendada paigalduse hinda mitme tuhande euro võrra. Paljud majaomanikud jätavad toetuse kasutamata seepärast, et paberitöö tundub keeruline või info on raskesti leitav.

Selles juhendis vaatame samm-sammult läbi:

  • Kes saab KredEx soojuspumba toetust
  • Millised soojuspumbad kvalifitseeruvad
  • Kuidas taotlust esitada — samm-sammult
  • Milliseid dokumente vajad
  • Vead, mis taotluse tagasi lükkavad

Pane tähele: Toetusmäärad ja voorude tingimused muutuvad regulaarselt. Ajakohase info leiad alati kredex.ee lehelt. Meie kliendidele teeme kogu paberitöö ära tasuta — võta meiega ühendust.

Mis on KredEx ja miks ta soojuspumpa toetab?

KredEx on Eesti riiklik sihtasutus, mis toetab majaomanikke energiatõhususe parandamisel. Soojuspumba toetus on osa laiemast eluhoonete energiatõhususe programmist, mille eesmärgid on vähendada Eesti kodude energiakulu, vähendada süsinikujalajälge ning tõsta elukvaliteeti ja kinnisvara väärtust.

Iga vooruga saavad tuhanded Eesti pered soojuspumba toetuse kaudu oma küttearvet oluliselt vähendada.

Kes saab KredEx soojuspumba toetust?

Toetuse tüüpilised põhitingimused:

  • Oled Eesti residendist füüsiline isik
  • Oled eramaja omanik (või kaasomanik volitusega)
  • Maja on sinu alaline elukoht (registris)
  • Maja vastab vooru tingimustele (ehitusaasta, seisund)
  • Soojuspump pole veel paigaldatud taotluse esitamise hetkeks

Toetust üldjuhul ei saa:

  • Juriidilised isikud (v.a konkreetsed erijuhud)
  • Suvilad ja mitte-alalised eluhooned
  • Kui soojuspump on paigaldatud enne taotluse esitamist

Milliseid soojuspumpi toetatakse?

KredEx programmid toetavad tüüpiliselt kolme soojuspumba tüüpi:

  • Õhk-vesi soojuspumbad (näiteks Panasonic Aquarea seeria) — sobivad enamikule eramajadele, töötavad kuni −25 °C
  • Maasoojuspumbad (näiteks Nibe, Alpha Innotec) — suurim efektiivsus ja pikaajalised kulud kõige madalamad
  • Õhk-õhk soojuspumbad teatud tingimustel

Nõuded seadmele: CE-sertifitseeritud; vastab energiatõhususe miinimumnõuetele (COP- ja SCOP-näitajad); sobib maja kütteks ja/või sooja tarbevee valmistamiseks.

Nõuded paigaldajale: F-gaasi sertifikaat on kohustuslik; firma on registreeritud Ehitisregistris; väljastab seadmele ja tööle garantii.

AB Mark OÜ (Soetuppa) on F-gaasi sertifitseeritud firma, tegutsenud aastast 2015. Üle 500 paigalduse Eestis, kõik meie tehnikud vastavad KredEx nõuetele. Vaata meie tooteid.

Samm-sammult: kuidas taotleda?

1. Enne paigaldust — kriitiline reegel

Taotlus tuleb esitada ENNE tööde alustamist. Kui soojuspump on juba ostetud või paigaldatud, toetust enam ei saa. See on automaatne tagasilükkamise alus.

2. Energiaaudit (vajadusel)

Mõned voorud nõuavad energiaauditi akti enne ja pärast paigaldust. Akti saab tellida sertifitseeritud energiaaudiitorilt. Meie aitame sobiva auditi spetsialisti leidmisel.

3. Pakkumine ja leping

Võta pakkumine F-gaas sertifitseeritud firmalt. Pakkumine peab sisaldama: seadme mudel ja tehnilised andmed, paigalduse kogumaksumus, garantii tingimused, tööde ajakava.

4. Taotluse esitamine

Taotlus esitatakse KredEx portaalis (vt aktiivse vooru juhendit kredex.ee lehelt). Vajalikud dokumendid:

  • Isikut tõendav dokument (digiallkiri)
  • Kinnistu andmed (registriinfo)
  • Paigaldaja pakkumine
  • Energiaaudit (vajadusel)
  • Muud vooru-spetsiifilised dokumendid

5. Otsus ja paigaldus

KredEx vaatab taotluse läbi mõne nädala jooksul. Positiivse otsuse korral saad eelteatise — alles siis tohib paigaldust alustada. Paigalduse lõpus fikseerib tehnik installatsiooni Ehitisregistris.

6. Lõpparuanne ja väljamakse

Pärast paigaldust esitad KredEx-ile lõpparuande: arved, paigalduse aktid, vajadusel järelaudit. Toetus kantakse sinu kontole (või otse paigaldajale) vooru tingimustes määratud tähtaja jooksul.

5 viga, mis lükkavad taotluse tagasi

10+ aasta kogemusega oleme näinud kõige sagedasemad põhjused:

  1. Paigaldus alustatud enne taotluse esitamist — automaatne tagasilükkamine. Isegi ettemakse on riskantne.
  2. Paigaldaja ei ole F-gaas sertifitseeritud — küsi alati sertifikaadi koopia enne lepingut.
  3. Seade ei vasta COP/SCOP nõuetele — odavad ebakvaliteetsed pumbad sageli ei vasta.
  4. Dokumendid puudulikud või valed — eriti energiaaudit või isikutõendus vales vormis.
  5. Maja ei kvalifitseeru — suvila, mitteregistreeritud eluhoone, vale ehitusaasta.

Tüüpiline ajakava — 3 kuni 5 kuud

EtappAeg
Pakkumise küsimine → saamine3–7 päeva
Taotluse esitamine1–2 päeva
KredEx otsus4–8 nädalat
Paigaldus (õhk-vesi)1–2 päeva
Paigaldus (maaküte)3–5 päeva
Lõpparuanne → väljamakse4–8 nädalat

Näpunäide: Soovitame taotluse esitada kevadel või suvel — siis jõuad sügiseks küttehooajaks soojuspumba tööle panna. Uued voorud avanevad järjepidevalt ja raha jagatakse järjekorra alusel.

Kuidas Soetuppa protsessi lihtsamaks teeb

Üle 500 KredEx-toega paigalduse kümne aasta jooksul on õpetanud, kus taotlused takerduvad. Meie kliendidele on paberitöö abi tasuta:

  • Tasuta konsultatsioon — hindame, milline soojuspump ja toetusvoor sinule sobib
  • Täidame taotluse ära koos sinuga
  • Valmistame kõik dokumendid (pakkumine, spetsifikatsioon, sertifikaadid)
  • Esitame vajalikud aktid Ehitisregistrisse
  • Koostame lõpparuande KredEx väljamakseks

Sinu jaoks jääb üksnes digiallkiri ja otsus, millist kütet sa oma kodule soovid.

Võta ühendust — tasuta konsultatsioon

Kui kaalud soojuspumpa 2026. aastal, on praegu õige aeg tegutseda. Uued KredEx voorud avanevad regulaarselt ja raha jagatakse järjekorra alusel — esimesed taotlejad saavad eelise.

Me tuleme kohale, hindame su maja, teeme energiaarvutuse ja valmistame ette KredEx taotluse — kõik see tasuta ja ilma kohustuseta.

Või helista otse: [email protected] • Teenindame üle kogu Eesti.

Postitatud Lisa kommentaar

Õhk-vesi vs maaküte — kumb soojuspump sinu majale sobib? (2026 võrdlus)

Kui kaalud soojuspumba paigaldamist, siis kaks kõige populaarsemat valikut Eesti eramutes on õhk-vesi soojuspump ja maaküte. Mõlemad töötavad sarnasel põhimõttel — ammutavad tasuta keskkonnaenergiat ja kasutavad seda maja kütmiseks — aga nende paigaldusmaksumus, käitamiskulu ja sobivus konkreetsele majale erinevad märkimisväärselt.

Selles artiklis võrdleme mõlemat lahendust ausalt — millal valida üks, millal teine, ja miks on mõnele majale ilmselge valik olemas. Artikli lõpus on kiire otsustuspuu, mis aitab sul välja selgitada, kumb sobib sulle kõige paremini.

Kiire võrdlus — mis on peamised erinevused?

OmadusÕhk-vesiMaaküte
PaigaldusmaksumusMadalam (~8–14k €)Kõrgem (~14–22k €)
Käitamiskulu aastasKeskmineMadalaim (~20–30% vähem)
Efektiivsus (SCOP)3,5–4,54,5–5,5
Paigaldusaeg1–2 päeva3–5 päeva
Vajab maa-alaEiJah (500–1500 m² või puurkaev)
Seadme eluiga15–20 aastat20–25 aastat + maakollektor 50+ aastat
MüraVälisüksus (~45–55 dB)Vaikne (siseruumis)
Talvised külmadEfektiivsus langeb alla −15°CStabiilne sõltumata välitemperatuurist

Õhk-vesi soojuspump — paindlik ja taskukohane

Õhk-vesi soojuspump ammutab soojust välisõhust ja kannab selle vee kaudu maja küttesüsteemi. Tänapäevased mudelid (nt Panasonic Aquarea) töötavad kuni −25°C välitemperatuuril, ehkki efektiivsus hakkab pakasega langema.

Plussid

  • Madalam algne investeering — sobib eelarve piiratusega
  • Kiire paigaldus — 1–2 tööpäeva, ei vaja maatöid
  • Sobib ka väikestele kinnistutele — piisab välisüksuse jaoks ~1 m² maapinnast
  • Pöördjahutus suvel — sama seade teeb nii kütet kui jahutust
  • KredEx toetus kehtib ka õhk-vesi lahendustele (vt KredEx juhend)

Miinused

  • Efektiivsus langeb pakasega — alla −15°C hakkab abielektriküttest sõltuma rohkem
  • Välisüksuse müra — tuleb arvestada naabritega (paigaldus vähemalt 3 m elumajast)
  • Lühem eluiga kui maaküttel
  • Sulatustsüklid — talvel seade sulatab väljaspool olevat jääd, mis lühendab hetkeliselt küttevõimsust

Kellele sobib õhk-vesi?

  • Väiksema krundiga majadele, kus maasoojuskollektor ei mahu
  • Majadele, kus algne eelarve on piiratud
  • Olemasoleva radiaatorküttega majadele (kui temperatuurigraafik seda lubab)
  • Suvilatele ja osalise kasutusega majadele

Maaküte — pikaajaline kuluefektiivsus

Maasoojuspump ammutab soojust maapinnast, veekogust või põhjaveest spetsiaalse soolvee-ringluse abil. Kuna maapinna temperatuur 1–2 meetri sügavusel on aastaringselt stabiilne (~5–8°C), on maaküte oluliselt efektiivsem kui õhk-vesi ja tema käitamiskulu ei sõltu välitemperatuurist.

Paigalduse variandid

  • Maakollektor (horisontaalne) — torud ~1,2 m sügavusel, vajab suurt maa-ala (~2–3× maja pinnast)
  • Puurkaev (vertikaalne) — 1–3 kaevu 80–200 m sügavusel, sobib ka väikestele kruntidele
  • Veekollektor — kui krundil on veekogu, saab kasutada seda soojusallikaks

Plussid

  • Madalaim käitamiskulu pikas plaanis — SCOP 4,5–5,5 tähendab, et 1 kWh elektriga saad 4,5–5,5 kWh soojust
  • Stabiilsus — efektiivsus on sama nii −30°C kui +5°C juures
  • Vaikne töö — kogu seade on siseruumis, välja ei paista midagi
  • Pikk eluiga — sisemine seade 20–25 aastat, maakollektor/puurkaev 50+ aastat
  • Kõrgem KredEx toetuse protsent mõnel juhul
  • Maja väärtus tõuseb — maasoojuspumbaga maja on müügil kõrgemalt hinnatud

Miinused

  • Kõrgem algne investeering — 30–60% rohkem kui õhk-vesi
  • Vajab maa-ala või puurkaevu luba
  • Pikem paigaldusaeg — 3–5 päeva (puurkaevuga 2–4 päeva lisaks puurimisele)
  • Maatöö mõjutab haljastust — krundile jääb värske muld

Kellele sobib maaküte?

  • Püsivalt elutavatele majadele (täielik tasuvus 8–12 aasta pärast)
  • Suurema krundiga majadele (maakollektorile) või olemasoleva puurkaevuga kinnistutele
  • Omanikele, kes plaanivad pikaajalist elamist (tasub eluiga ja väärtustõusuga)
  • Külmema kliima aladele (Kirde-Eesti, kus pikad pakaseperioodid)

Kulu-ja-sääst võrdlus 150 m² maja näitel

Oletame, et sul on hästi soojustatud 150 m² eramu, mille aastane küttetarve on ~15 000 kWh. Võrdleme, kui palju sa maksad iga valiku puhul aastas (elektri keskmine hind 15 s/kWh):

KüttelahendusCOP/SCOPElektritarve aastasKäitamiskulu aastas
Elektri otse (radiaatorid)1,015 000 kWh~2 250 €
Õhk-vesi soojuspump3,8~3 950 kWh~590 €
Maaküte4,8~3 125 kWh~470 €

Vahe õhk-vesi ja maakütte vahel: ~120 € aastas. Kui õhk-vesi maksis 10k € ja maaküte 16k € (vahe 6k €), siis maakütte täiendava investeeringu tasuvusaeg on ~50 aastat — ainult käitamiskulu säästust.

AGA — see arvutus ei arvesta:

  • Elektri hinnatõusu (viimased 5 aastat +60%)
  • Õhk-vesi seadme vahetust pärast 15 aastat (maaküte töötab 25+)
  • Müra ja mugavuse faktoreid
  • Maja väärtuse tõusu

Järeldus: mida pikem on planeeritud elamise aeg ja mida kõrgem elektri hind, seda suurem on maakütte eelis.

Otsustuspuu — kumb sinu majale?

Vasta endale ausalt 5 küsimusele:

  1. Kas krundil on ruumi 500+ m² maakollektorile VÕI olemasolev sügav puurkaev?
    Ei → õhk-vesi
  2. Kas plaanid elada selles majas 10+ aastat?
    Ei → õhk-vesi (väiksem investeering, kiirem tasuvus)
  3. Kas eelarve on väga piiratud (alla 12k €)?
    Jah → õhk-vesi
  4. Kas elad Kirde-Eestis või piirkonnas, kus pikad −20°C perioodid?
    Jah → maaküte (efektiivsem külmades)
  5. Kas tahad absoluutselt minimaalset käitamiskulu ja vaikset tööd?
    Jah → maaküte

Kui enamus vastustest viib ühe lahenduseni — sul on vastus käes. Kui segane — võta meiega ühendust, teeme tasuta konsultatsiooni.

Hübriidlahendused

Mõnel juhul on mõistlik kombineerida. Näiteks õhk-vesi soojuspump + päikesepaneelid annab maakütte-taolise majandusliku efekti, sest päike katab osa elektrikulust — eriti suvise sooja vee tootmise puhul. Uusehitistes on hübriid sageli parim kompromiss.

Samuti saab vana katla jätta tagavarasüsteemiks äärmiste külmadega — kuigi tänapäeval pole see enam tavaliselt vajalik.

Kokkuvõte

  • Õhk-vesi = madalam investeering, kiirem paigaldus, paindlikum. Enamikule Eesti majadele piisavalt hea.
  • Maaküte = kõrgem investeering, aga madalaim käitamiskulu ja pikim eluiga. Parim valik pikaajaliseks elamiseks suurema kinnistuga.
  • Mõlemad kvalifitseeruvad KredEx toetuse jaoks.
  • Ära tee otsust ainult paigaldushinna põhjal — vaata 20-aasta kogukulu.

Me aitame sul otsustada — tasuta

Me oleme AB Mark OÜ-s paigaldanud 500+ soojuspumpa üle Eesti alates 2015. aastast. Me ei müü sulle kallimat lahendust, kui sa seda ei vaja — meie eesmärk on, et sa oleksid rahul 20 aastat hiljem.

Broneeri tasuta konsultatsioon: meie spetsialist tuleb su kodu vaatama, teeb energiaarvutuse ja koostab personaalse võrdluse õhk-vesi vs maakütte lahendustest konkreetselt sinu majale — koos 20-aasta kogukulu arvutusega.

Vajad kõigepealt hinnapakkumist? Helista meile numbril +372 5 000 000 või saada päring [email protected]. Vastame 24 tunni jooksul.

Postitatud Lisa kommentaar

COP ja temperatuur – miks ühe kraadi tõstmine maksab rohkem, kui arvad

Küttemees siin. Räägime täna sellest, mis juhtub soojuspumbaga, kui sa keerad sisetemperatuuri kaks pügalat kõrgemaks. Paljud mõtlevad, et öösel kui elekter on odav, võiks ju korraliku sooja sisse pumbata – aga see jutt pole päris nii lihtne, kui tundub.

Kõigepealt – mis see COP üldse on?

COP (Coefficient of Performance) on see number, mida tootja sulle müügisildi peal näitab. Lihtsalt öeldes: kui palju sooja saad ühe elektri kilovati eest.

COP 4 tähendab, et sa paned 1 kWh elektrit sisse ja saad 4 kWh sooja välja. Päris mõnus äri, kui võrrelda lihtsa elektriradiaatoriga, kus 1 kWh elekter = 1 kWh soojus ja kõik.

Aga siin on konks

COP ei ole mingi konstant. See kõigub pidevalt. Ja kõige suurem mõjutaja on see, kui suur on vahe välisõhu ja sinu siseruumi vahel.

Vaatame kahte olukorda:

  • Väljas +5 °C, sees +20 °C → COP on umbes 4,0
  • Väljas +5 °C, sees +25 °C → COP kukub umbes 3,5 peale

Ainult viis kraadi vahet sees, aga kasutegur kukkus märgatavalt. Miks? Sest kompressor peab rohkem tööd tegema, et see viis lisakraadi kokku saada.

Arvutame konkreetselt

Ütleme, et sul on 10 kW pump ja see käib terve öö – 24 tundi järjest.

COP 4,0 juures (sees +20 °C):

  • Elektrit tarbib: 10 ÷ 4,0 = 2,5 kW
  • 24 tunniga: 60 kWh
  • Hinnaga 0,15 €/kWh → 9 eurot

COP 3,5 juures (sees +25 °C):

  • Elektrit tarbib: 10 ÷ 3,5 ≈ 2,86 kW
  • 24 tunniga: ~68,64 kWh
  • Hinnaga 0,15 €/kWh → 10,30 eurot

Vahe: 1,30 € päevas. Ühel päeval pole midagi, aga talvel 30 päeva järjest teeb see juba 40 eurot ülemäärast arvet.

Millal tasub kõrgemalt kütta?

Kui sa oled Nordpooli juhtimisega ja nägid, et öine elekter on 0,10 €/kWh pealt – siis sama 68 kWh maksab sulle 6,86 €. Ehk ikka vähem kui 9 € päevase keskmise hinnaga.

Ehk lühikokkuvõte: odava elektri ajal on ajutine temperatuuri tõstmine mõistlik, aga seda tuleb teadlikult teha. Kui sa lihtsalt termostaadi üles keerad ja igapäevast kontrolli pole, sööb see raha ära – lihtsalt aeglasemalt kui elektriboiler.

Minu nõuanne

Kui sul on soojuspump ja sa tahad elektrihinnast maksimumi võtta, siis vajad sa nutikat juhtimist. Termostaat, mis oskab Nordpooli hinnaga suhelda. Ilma selleta jääd sa sõltuma enda päevakavast ja pole nii efektiivne.

Me paigaldame neid nutikas juhtimisega süsteeme. Kui sul on seadistus juba olemas ja tahad börsihinnaga juhtimist juurde – anna märku, vaatame üle, mida sinu seadmega saab teha.

Postitatud Lisa kommentaar

Soojuspump ja Nordpool – kuidas börsihinnaga elektri juhtimine tegelikult töötab

Kui sa ise pole veel soojuspumba omanik, siis võib-olla oled kuulnud, et Eestis on pumbad läinud eriti moodi. Ja siis on veel see trikk, et neid saab panna Nordpooli börsihinnaga juhtima. Räägime, mida see tegelikult tähendab – ja kas see ka sinule mõttekas oleks.

Kõigepealt: kuidas soojuspump üldse töötab?

Ära lase “soojuspump” sõnal ennast segadusse ajada. See ei põleta midagi. Ta ei tooda sooja tühjast kohast. Tema töö on sooja ühest kohast teise viia – nagu külmkapp, aga tagurpidi.

Kolm peamist tüüpi:

  • Õhk-õhk soojuspump – võtab sooja välisõhust ja lükkab su tubadesse. Kõige lihtsam ja odavam variant.
  • Õhk-vesi soojuspump – võtab sooja välisõhust, aga annab selle sinu küttesüsteemi (radiaatorid, põrandaküte) ja sooja tarbevette.
  • Maasoojuspump – võtab sooja maa seest. Kõige efektiivsem, aga paigaldus on oluliselt kallim, sest maad tuleb kaevata või puurida.

Eestis populaarseim variant on õhk-vesi. Põhjus lihtne: hind ja kasulikkus saavad mõistlikus suhtes kokku.

Kasutegur ehk see kuulus COP

COP-i mõtlemine on lihtne. Tipptasemel pump annab sulle iga kilovati elektri eest 4–5 kWh sooja. Ehk kui elektriradiaatoriga saad samapalju sooja ühele kilovati elektrile, siis pumbaga neljakordselt rohkem. Sellepärast see rahaline vahe tuleb.

Muidugi COP muutub. Talvel on madal, suvel kõrgem. Aga keskmine aasta jooksul – umbes 3,5–4 on tavalise õhk-vesi pumba juures normaalne.

Nordpool ehk mis see börsihinnaga juhtimine on

Siin läheb huvitavaks. Kui sul on Nordpooli pakett, siis elekter maksab sul igal tunnil erinevat hinda. Öösel ja pühapäeva ennelõuna võib olla 3 senti kilovatilt. Esmaspäeva hommikul kell 8 võib sama asi maksta 25 senti.

Mida üks nutikas süsteem teeb? Ta paneb soojuspumba tööle ainult siis, kui elekter on odav. Maja kütab aga tagant järele, kui hind üles läheb – siis võtab maja soojust “salvestatud varudest”: betoonpõrandast, akumulatsioonipaagist, seintest.

Mis see sulle annab?

Kui kõik on õigesti seadistatud:

  • Elektriarve kukub. 20–40% võrreldes sama pumbaga tavahinnaga. Päris korralik raha aastas.
  • Pump elab kauem. Kui ta käib ainult osadel tundidel, siis kogu aastalõikes teeb vähem tööd.
  • CO2 jalajälg on väiksem, sest odav elekter on tavaliselt ka rohelisem (tuule-aegadel hind kukub).

Aga on ka miinuseid, räägin ausalt

  • Seadistus maksab ja pole alati lihtne. Sa ei saa lihtsalt nuppu vajutada. Vajad automaatikat, mis oskab börsihindadega suhelda. Paigaldus + seadistus võib 500–2 000 € lisaks teha.
  • Mugavus võib natuke kannatada. Kui elektri hind on pikalt laes ja pump ei tööta, võib toatemperatuur kõikuda paar kraadi. Enamus inimesi ei pane tähele, aga on neid, kes panevad.
  • Elektrikatkestusega kõik kukub läbi. Soojuspump vajab elektrit. Kui võrk läheb tundideks maha, külmuvad torud. Selle vastu on lahendused (generaator, sooja aku), aga need lisanduvad ka hinnale.

Kas sulle tasub?

Rusikareegel: kui su maja küttekulu on 2 000 € aastas ja rohkem, siis Nordpooli juhtimine tasub end ära 2–3 aastaga. Kui alla selle, siis võib-olla pole kiiret.

Igal juhul – kui mõtled selle peale ja sul on juba õhk-vesi süsteem olemas, siis helista või kirjuta. Ütlen lihtsalt, kas sinu juures tasub seda teha või ei.

Postitatud Lisa kommentaar

Õhk-vesi soojuspump vs pellet ja halupuud – kumb tasub sulle?

See on üks küsimus, mida ma kuulen peaaegu iga nädal: “Kas see õhk-vesi soojuspump on tegelikult odavam kui pelletiga või halupuudega kütmine?” Lühike vastus: tavaliselt jah, aga nagu alati – detail on see, mis loeb.

Proovime selle koos lahti harutada. Võtame aluseks keskmise 150-ruutmeetrise maja, mida sa ilmselt ise ka kütad, ja vaatame numbreid.

Mille eest sa tegelikult õhk-vesi soojuspumba ostad?

Kolm asja, mis soojuspumba atraktiivseks teevad:

  • Elektrikulu on väiksem. Pump ei “tooda” sooja tühjast kohast – ta kantib seda välisõhust sisse. Ehk sama soojuse eest kulub umbes kolm kuni neli korda vähem elektrit kui elektriradiaatoriga.
  • Keskkond tänab. CO2 jalajälg on väiksem, eriti kui su elekter tuleb osalt päikesepaneelist või taastuvallikast.
  • Aastaringne asi. Talvel küte, suvel jahutus – sama karp teeb mõlemat. Kliimaseadet pole vaja eraldi osta.

Aga pellet ja halupuud pole ka rumalad

Auslikult – kui sul on olemas korralik puu ja soe katlaruum, siis pelletkatel või halukatel on omaette mõnus asi. Eelised:

  • Paigaldus maksab vähem. Katel ise võib olla 1 500–3 500 € vahel.
  • Kütus on kohalik – ei sõltu elektrihinnast.
  • Kui elekter ära läheb, sa ei külmeta.

Aga kõigel sellel on ka hind: sa pead ise katla täitma, tuhka puhastama, suitsulõõri vaatama. Aega läheb. Ja kui puidu hind läheb üles – ja viimastel aastatel on läinud – siis ka see odavuse argument ei kehti enam alati.

Numbrid, mis loevad

Paigaldus:

  • Õhk-vesi soojuspump: 4 000–15 000 € (pump ise) + 1 500–2 500 € (paigaldus)
  • Pelletkatel: tavaliselt 3 000–8 000 € kogu värgiga

Ehk esialgu maksab soojuspump rohkem. Seda ei varja.

Aastane küttekulu (150 m² maja, 160 kWh/m² energiakulu):

  • Õhk-vesi soojuspumbaga: 1 000–3 200 € aastas
  • Pelletiga: 1 000–2 500 € aastas

Tundub suhteliselt sarnane, eks? Kui vaadata ainult ühte aastat – jah. Aga:

  • Soojuspumbal sa ei pea midagi laadima, puhastama, tellima. Süsteem töötab iseseisvalt.
  • Pelletiga käib iga nädal pool tundi kullerat- tuhatööd.
  • Pump vähendab kuni 65% küttekulu võrreldes vana elektriküttesüsteemiga. See on see suur võit.

Millal ma soovitan kumba?

Soojuspumba võtab, kui:

  • Su maja on hästi soojustatud või äsja renoveeritud
  • Sa ei taha igal nädalal katla juures askeldada
  • Sa plaanid elada majas järgmised 10+ aastat (investeeringu tasuvus)

Pellet/halu tasub kaaluda, kui:

  • Sul on oma mets või soodne puidu allikas
  • Maja on vana, halvasti soojustatud – seal pump ei taha korralikult töötada
  • Sulle meeldib katlaga tegeleda (mõnele tõesti meeldib)

Minu tegelik soovitus

Ära karda küsida. Igal majal on oma seisund. Kui tahad, tule läbi, vaatame koos – soojustus, küttekulud viimasest aastast, ruumi paigutus – ja siis ütlen ausalt, kas pump tasub või oleks targem pelletkatel välja vahetada.

Mõnikord ma olen inimesele öelnud: “Jätke soojuspump, paigaldage uus pelletkatel.” Seda juhtub ka. Parim süsteem on see, mis sinu majaga sobib.

Postitatud Lisa kommentaar

AB Mark OÜ – teie usaldusväärne küttesüsteemide partner alates 2015

Räägin natuke meist endist, kui sul on plaan meiega äri ajada. Nimi on AB Mark OÜ ja me asutasime selle ettevõtte 2015. aastal. Meie igapäevatöö on küttesüsteemide paigaldamine ja hooldus – halukatlad, pelletkatlad, soojuspumbad, radiaatorküte. Seda, mis su kodu soojaks teeb.

Eesmärk on lihtne: kui sa helistad meile, siis sa saad süsteemi, mis töötab. Mitte et pooleldi toimib, aga käivitub iga kord kui külm välja tuleb.

Mida me paigaldame?

Puugaasikatel ATMOS

Need on sellised katlad, kus ei pea olema ei turbi ega metsamajandaja pojaks. Puidu pürolüüsi põhimõttel töötav kõrge kasuteguriga katel. Kui sul on hea puuvaru, on see üks mõistlikumaid variante.

Üks asi, mida ma ATMOSe juures eriti hindan: kuluosi saab ka 20 aastat vanadele katlatele. Kui oled pannud korraliku katla sisse, siis ta on ka korralik seni, kuni tahad ise seda ära vahetada. Mitte tootja ei ütle viie aasta pärast “nojah, varuosad otsas, osta uus”.

Hinnad alates 2 553,87 €.

ATMOS DC-30GD automaatse süütamisega

See mudel on natuke luksuslikum – automaatne pelletiga süütamine. Mida see tähendab?

Ütleme, sa tuled õhtul töölt. Sa ei pea minema katla juurde, hakkama tikkudega puid süütama, ootama 30 minutit, et maja soojenema hakkaks. Selle asemel seadistad juhtpaneeli (ATMOS ACD 04) ette, et katel süütaks end näiteks kell 17:00. Kojujõudmisel on katel juba tööl, maja soe.

Pelletiga süttimine on kiire – ca 5 minutit. Ja juhtpaneel oskab teha hulga asju: katla, katla ahela, kolme küttekontuuri, sooja tarbevee, päikeseenergia juhtimine.

Üks meie klientidest sai sellise katla novembris 2024. Nüüd on kliendi elu palju kergem – saab katla süütamise ajatada.

Hinnad alates 3 473,28 € sisaldab KM-i 22%. Saadaval erinevad võimsused.

Halukatel ENRAD

Kui sa tahad lihtsat ja toimivat lahendust, siis ENRAD halukatel on üks meie lemmikuid. Tõenäoliselt kõige odavam korraliku kasuteguriga katel, mis siin turul saadaval.

Hinnad alates 1 550,00 €.

Soojuspumbad: DAIKIN ja NIBE

Kui sa oled soojuspumba poole kaldumas, siis need kaks brändi on need, mida ma ise soovitan. DAIKIN ja NIBE. Miks? Sest mul on aastate jooksul palju pumpasid käes käinud ja need on need, mis töötavad ka kümme aastat hiljem sama hästi kui uuena. Garantiiaeg on üks asi, aga tegelik kulukindlus – hoopis teine.

Erinevad mudelid ja võimsused. Tulen vaatama, mis su majaga sobib.

ÕHK-VESI soojuspumbad Ariston

Ariston on omaette lugu. Hinna ja kvaliteedi suhe on üks paremaid turul, ja me oleme nende koolitatud paigaldaja – see tähendab, et kui midagi juhtub, on meil otse tootjaga kontakt ja varuosad tulevad kiiremini. Boileriga ja ilma boilerita mudelid. Valik on suur.

Hinnad alates 3 513,60 € sisaldab KM-i 22%.

Miks meiega?

Aus öelda, turul on palju tegijaid. Mida me pakume:

  • Koolitatud paigaldaja – Aristoni pumbad, ATMOS katlad, teeme neid piisavalt palju, et tead, mis teed.
  • Hooldus pärast paigaldust – paigaldad ise, hooldus pärast samuti meilt. Ei pea otsima kedagi teist, kui midagi juhtub.
  • Kui küsid, siis ütlen ausalt – mõnikord võib parim vastus olla “sulle pump ei sobi, võta pelletkatel”. Olen seda öelnud ja ütlen edaspidigi.

Kui sul on uus maja ehitamisel või vana küttesüsteem hädasti uuendust vajab – võta ühendust. Vaatame koos, mis sinu juures parim lahendus oleks.